Nachumsiedlung
Nachumsiedlung ehk järelümberasumine oli 1941. aasta kevad-talvel korraldatud päästeoperatsioon Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestisse ja Lätisse jäänud inimeste evakueerimiseks.
Nachumsiedlung'i aluseks oli Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud kokkulepe. Sellega oli võimalik punase terrori eest päästa isikuid, kes ei olnud Eestist ja Lätist lahkunud 1939. aastal toimunud Umsiedlungi käigus. Oluline ei olnud evakueeritavate sakslus vaid püüe päästa bolševike käest võimalikult palju inimesi. Kuna leping oli sõlmitud Nõukogude Liiduga, ei olnud evakueerumise eeltingimuseks Eesti või Läti kodakondsusest loobumine ja nii säilitasid evakueeritavad de jure oma kodakondsuse. Pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt sõlmiti leping, mis nägi NSV Liidu ja Saksamaa vahel majanduslikke tehinguid ja maksete tasaarvestust, mis tähendas seda, et NSV Liit osaliselt ka maksis ära Eestisse jäänud evakueeritavate varade eest kompensatsiooni ja Saksamaa võttis omakorda üle kohustuse kompenseerida Saksamaale saabunud ümberasujatele nendele ümberasumisega tekkinud kahjud. Pärast Eesti annekteerimist NSV Liidu poolt Eestist lahkus 10. jaanuaril 1941 Riias sõlmitud lepingu alusel Saksamaale järelümberasujatena veel umbes 7500 inimest; hinnanguliselt kuni 4000 neist olid mittesakslased, nende seas nii eestlasi kui ka venelasi.[1]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Valik järelümberasujaid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hjalmar Mäe
- Oskar Angelus
- Otto Heinze
- Helmut Thomson
- Ilmar Raamot
- Johannes Soodla
- Paul Laamann
- William Tomingas
- Viktor Puskar
- Fanny de Sivers
- Hugo Siim
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Olev Liivik. Esimesed ümberasujad viis Eestist propaganda, teised sõjahirm, www.DELFI.ee, 18. veebruar 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Olev Liivik, Kuidas baltisakslased Eestist välja rändasid maaleht.delfi.ee, 7.veebruar 2016.