Nähtamatu käsi

Nähtamatu käsi on metafoor, mida algselt kasutati kirjeldamaks seda, kuidas individuaalsed huvid mõjutavad ühiskondliku rikkuse maksimeerimist.

Metafoor sai populaarseks pärast Adam Smithi tööde essee "Astronoomia ajalugu" avaldamist.

Tõlgendus

Adam Smithi tõlgenduses "Nähtamatu käsi" tähistab põhimõtet, mille kohaselt kasulik ühiskondlik kord tekib indiviidide tegude kõrvalsaadusena.

Iga tootja järgib oma isiklikku kasu, kuid tee selle saavutamiseks kulgeb kellegi teise vajaduste rahuldamise kaudu. Tootjate kogum, justkui liigutatud "nähtamatu käe" poolt, tegutseb aktiivselt, tõhusalt ja vabatahtlikult ühiskonna huvide elluviimiseks, sageli isegi sellest teadmatult ja juhindudes egoistlikest motiividest.

Nähtamatu käsi turul

Tulu funktsioon tagab märkamatult, kuid kindlalt sellise ressursside jaotuse, mis tasakaalustab nõudlust ja pakkumist. Kui tootmine on kahjumlik, väheneb selles kasutatavate ressursside hulk. Lõpuks kaob see konkurentsikeskkonna surve all täielikult. Ressursse kasutatakse kasumliku tootmise arendamiseks.

Alates XIX sajandi lõpust hakkas "nähtamatu käe" kujutis tähistama turumehhanismi tendentsi saavutada võrdsus nõudluse ja pakkumise vahel ning tagada ressursside optimaalne jaotumine. Sellele aitas kaasa aktiivne vastandumine (eriti Austria koolkonna poolt) turumajandusliku liberalismi ja kavandatud majanduse vahel. Tavapäraseks on saanud väljendi "nähtamatu käsi turul" kasutamine, kuigi Adam Smithi enda töödes seda väljendit ei esine.

Kriitika

Paljud majandusteadlased on jõudnud järeldusele, et tööstusrevolutsiooni Inglismaal ei põhjustanud ainult turuosaliste isiklikud huvid ja riikliku sekkumise puudumine. Muud tegurid mõjutasid samuti soodsalt:

• Teaduslike uuenduste kiire rakendamine;
• Rahva plahvatuslik kasv;
• Saarte asukoht;
• Võimas merevägi ja muud tegurid.

Teisisõnu, Inglismaa oli ainulaadsete asjaolude kokkulangevuse tulemus, mida ei saanud lihtsalt selgitada nähtamatu käe majandusega.

Lisaks ei võtnud nähtamatu käe kontseptsioon arvesse teisi võimalikke asjaolusid:

• Võivad tekkida kriisid, mille korral turg ei suuda iseennast riigi sekkumiseta reguleerida;
• Majandust võivad mõjutada ka tegurid, mis ei ole seotud majandusega.
• Inimesed ei tegutse alati ratsionaalse kasu seisukohast - sageli teevad nad mõtlematuid oste.

Kõik need puudused, koos majandussuhete arenguga seotud väljakutsetega, viisid nähtamatu käe kontseptsiooni ebaõnnestumiseni.

Näide

1929 aasta oktoobris algas Ameerika Ühendriikides Suur Majanduskriis, mis viis massilise tööpuuduseni ja üle 30% hinnalanguseni. Kuigi langus oli järsk, jätkas nõudlus kahanemist ja tootmine vähenes. Turu "nähtamatu käsi" ei suutnud majandust tasakaalu viia ja taastumine venis aastateks. Sellel ajal esitas Briti majandusteadlane John M. Keynes idee, et vabad turud ei suuda kriisiolukorras iseseisvalt tasakaalustuda ning riigi sekkumine on vajalik. Pärast Suure Majanduskriisi lõppu levis tema ideoloogia lääneriikides laialdaselt. 1980. aastatel kaotasia Keynesi ideed populaarsuse ja läänelik liberaalne ühiskond eelistas taas nähtamatu käe kontseptsiooni. Vabaturu taastamine ja riigi sekkumise vähenamine tõid kaasa inflatsiooni vähenemise.Kaasaegne maailm näitab nende kahe ideoloogia kombinatsiooni, kus turumehhanismid on olulised, kuid valitsus reguleerib ja sekkub vajadusel.

Viited

• What Is the Invisible Hand in Economics? Investopedia, Chiristina Majaski (inglise)
• Kennedy G. Adam Smith and the invisible hand: from metaphor to myth // Econ Journal Watch. 2009. vol. 6(2), pages 239—263
• Invisible hand | Definition, Economics, Example, & Facts www.britannica.com (inglise)