Mongoliidne rass
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Mongoliidne rass ehk mongoliidid (kõnekeeles ka kollane rass) on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata inimkonna rassiline alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige nahavärv, kasv ning pea ja selle osade kuju ja värv. Tavakasutuses eristatakse nn. mongoliide (ehk "kollast rassi") nende tunnuste alusel sageli nn. europiididest ("valgest rassist") ja nn. negriididest ("mustast rassist").
Nõukogude antropoloogilised alajaotused
[muuda | muuda lähteteksti]Vastavalt ühele Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide poolt enamlevitatud teooriale on mongoliidne rass üks kolmest põhirassist. Vastavalt sellele teooriale jaotuvad mongoliidid omakorda põhja-aasia, kaugida, lõuna-aasia ja arktiliseks rassiks, peale selle on mongoliidide kõrvalharuks ameerika rass.
Põhja-aasia rass erineb teistest mongoliidsetest rassidest heledama nahavärvuse poolest, osal on silmad suhteliselt heledad. Nägu on eriti lame ja suur, põsenukid ulatuvad tugevasti esile, habemekasv väga vähene, mongolikurd tugevasti väljenduv. Asustab Ida-Siberit.
Kaugida rassil on eelmisega võrreldes tumedam nahavärvus, jäigemade juuksed, paksemad huuled, kitsam nägu ja suurem kasv. Kõige tüüpilisem on see rass Põhja-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.
Lõuna-aasia rassil on nahk veel tumedam, huuled paksud, nägu väiksem, nina laiem, mesognaatsus tugevamini väljenduv, kasv väiksem. Enamik mainitud tunnuseid viitab neegriidsele mõjule. Asustab Lõuna-Hiinat, Tiibeti lõunaosa, Indohiinat ja Indoneesiat.
Arktilisse rassi kuuluvatel eskimotel on ühist põhja-aasia rassiga, kuid nahk on tumedam, juuksed paljudel jäigemad, nägu pisut kitsam ja nina kitsas.
Ameerika rass, kuhu kuuluvad indiaanlased, sarnaneb sirgete ja jäikade tumedate juuste, tumedate silmade, tõmmu naha, lameda näo ja vähese habemekasvu poolest tüüpiliste mongoliididega, kuid silma ülalau kattevolt ei moodusta mongolikurdu, ninajuur on kõrge ja ninaselg paljudel kumer.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- ENE 3. köide (1988), lk 637-638