[go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Minoru Yamasaki

Allikas: Vikipeedia
Minoru Yamasaki
Sünniaeg 1. detsember 1912
Seattle
Surmaaeg 6. veebruar 1986, 7. veebruar 1986 (73-aastaselt)
Amet arhitekt

Minoru Yamasaki (jaapani keeles 山崎 實 Yamasaki Minoru; 1. detsember 19127. veebruar 1986)[1][2] oli Ameerika Ühendriikide arhitekt. Ta on tuntud eelkõige Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide projekteerijana.[3] Yamasaki oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid arhitekte. Tema ettevõte Yamasaki & Associates tegutses edasi ka pärast tema surma kuni sulgemiseni 31. detsembril 2009.[4]

Maailma Kaubanduskeskus

Yamasaki sündis Washingtoni osariigis Seattle'is teise põlvkonna ameerikajaapanlasena.[5] Ta kasvas üles Auburnis ja õppis Garfieldi keskkoolis Seattle'is (Garfield Senior High School in Seattle). 1929. aastal astus ülikooli University of Washington College of Architecture and Urban Planning, mille lõpetas arhitektuuri erialal 1934. aastal.[6]

Pärast 1930. aastal New Yorki kolimist õppis ta New Yorgi Ülikoolis, et saada arhitektuuris kõrgema astme kraad. Yamasaki sai tööd arhitektuuribüroos Shreve, Lamb & Harmon. Sama ettevõte projekteeris ka kõrghoone Empire State Building.[5][7]

1945. aastal kolis Yamasaki Detroiti, kus töötas arhitektuuribüroos Smith, Hinchman, and Grylls.[8] Ettevõttest lahkus ta 1949. aastal ja alustas omaenda firma.[9]

Yamasaki abiellus esimest korda 1941. aastal.[5] Pärast teist ja kolmandat abielu abiellus ta 1969. aastal taas oma esimese abikaasaga.[10]

Yamasaki suri 1986. aastal vähki.[11][1]

Yamasaki esimene silmapaistvam projekt oli 1955. aastal Pruitt-Igoe eramajade ala Missouri osariigis. Vaatamata sellele, et ta armastas Jaapani arhitektuuri, olid Pruitt-Igoe hooned sünged modernistlikud betoonehitised ning ehitamist vaevas piiratud eelarve. Projekti tõttu esines valminud objektidel ette nii palju probleeme, et need eramajad lammutati 1972. aastal, vähem kui 20 aastat pärast valmimist.[3]

Yamasaki projekteeris 415-meetrised Maailma Kaubanduskeskuse tornid, mille projekteerimine algas 1965. aastal ja ehitus 1972. aastal. Paljud tema ehitisted on inspireeritud gooti stiilist, näiteks kasutab ta kitsaid vertikaalseid aknaid.[12]

  1. 1,0 1,1 Rimer, Sara (9. veebruar 1986). "Minoru Yamasaki, Architect of World Transit Center, Dies". The New York Times. Vaadatud 22. novembril 2016.
  2. Murphy, Dean (9. veebruar 1986). "Architect Minoru Yamasaki Dies at 73: Designs Include Century Plaza Towers, N.Y. World Trade Center". The Los Angeles Times. Vaadatud 22. novembril 2016.
  3. 3,0 3,1 Davidson, Justin (27. august 2011). "The Encyclopedia of 9/11: Yamasaki, Minoru: An architect whose legacy didn't work out as he'd planned". New York.
  4. Gallagher, John (28. jaanuar 2010). "A Once Eminent Firm Meets a Bitter End". Architectural Record. Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2011. Vaadatud 17. novembril 2012.
  5. 5,0 5,1 5,2 Crowley, Walt (3. märts 2003). "Yamasaki, Minoru (1912-1986), Seattle-born architect of New York's World Trade Center". HistoryLink. Vaadatud 17. novembril 2012.
  6. Esterow, Milton (21. september 1962). "Architect Named for Trade Center". The New York Times. Lk 26.
  7. "Minoru Yamasaki 1912-". Encyclopedia.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 16. aprill 2010. Vaadatud 15. märtsil 2012.
  8. Reader, Bill (9. september 2021). "World Trade Center architect Minoru Yamasaki faced discrimination, criticism and controversy, but his work elevated design — and the Seattle skyline". The Seattle Times. Vaadatud 30. oktoobril 2021.
  9. Huxtable, Ada Louise (25. november 1962). "Pools, Domes, Yamasaki - Debate". The New York Times.
  10. Gyure, Dale Allen (28. november 2017). Minoru Yamasaki: Humanist Architecture for a Modernist World (inglise). Yale University Press. ISBN 978-0-300-22986-8.
  11. "World Trade Center architect Minoru Yamasaki wanted 'living symbol' for humanity". Federal Way Mirror (Ameerika inglise). 8. september 2011. Vaadatud 12. augustil 2020.
  12. James, Glanz; Lipton, Eric (2003). City in the sky: the rise and fall of the World Trade Center. Macmillan. Lk 109. ISBN 978-0-8050-7428-4.