Meeleplekk
Meeleplekk (sanskriti keeles kleśa või cittakleśa, क्लेश; paali keeles kilesa või cittakilesa; tiibeti keeles nyon mongs, ཉོན་མོངས།; hiina keeles fannao, 煩惱; jaapani keeles bonnō) on budismis, džainismis ja teistes idamaistes õpetustes vaimse arengu, virgumise ja vabanemise peamine takistaja.
Viieks suuremaks meeleplekiks peetakse budismi paali kaanonis enamasti kolme meelemürki[1]:
koos
- kadeduse ja
- uhkuse ehk ülbusega.[2]
Abhidhammapiṭaka[3] ja Visuddhimagga[4] tekstides loetletakse kümme meeleplekki (dasa kilesa-vatthūni):
- iha,
- viha,
- rumalus,
- ülbus (māna),
- valed vaated (micchāditthi),
- kahtlustamine (vicikicchā),
- laiskus (thīna),
- rahutus (uddhacca),
- häbitus (ahirika'),
- labasus (anottappa.)[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mula Sutta, AN 3.69; SN 12.2 jm.
- ↑ Gombrich, Richard F. (2006). How Buddhism Began: The Conditioned Genesis of the Early Teachings, lk 65. Routledge. ISBN 9781134196395.
- ↑ Dhammasaṅgaṇi (Dhs. 1229ff.) ja Vibhaṅga (Vbh. XII)
- ↑ Vsm. XXII 49, 65
- ↑ Rhys Davids & Stede (1921-5), p. 217; and, Nyanatiloka (1988), entry for "kilesa," retrieved 2008-02-09 from "BuddhaSasana" at https://web.archive.org/web/20120328192559/http://www.buddhanet.net/budsas/ebud/bud-dict/dic3_k.htm.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.