McDonald's
| McDonald's | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | Börsiettevõte (NYSE: MCD) |
| Asutatud |
15. mai 1940 (San Bernardino) McDonald's Corporation, 1955 (Des Plaines, Illinois) |
| Asutajad |
Dick ja Mac McDonald (kontseptsioon) Ray Kroc (ettevõtte rajaja) |
| Peakorter | Chicago, Illinois, USA |
| Tegevuspiirkond | rahvusvaheline |
| Võtmeisikud | James A. Skinner, tegevdirektor |
| Valdkonnad | restoranid |
| Tooted | kiirtoit (hamburger, kanaliha, friikartulid, karastusjook, piimakokteil, salat, magustoit, hommikusöök) |
| Käive |
 27,57 miljardit dollarit (2012)[1] |
| Tegevuskasum | 8,60 mld USA dollarit (2012)[1] |
| Puhaskasum | 5,46 mld USA dollarit (2012)[1] |
| Vara |
29,391 mld USA dollarit (2007) |
| Omakapital |
15,279 mld USA dollarit (2007) |
| Töötajaid | 1,8 miljonit[2] |
| Tunnuslause | I'm lovin' it |
McDonald's Corporation on maailma suurim kiirtoidurestoranide kett.
Üldiseloomustus
[muuda | muuda lähteteksti]McDonald's teenindab päevas 64 miljonit inimest[3]. McDonald'si restorane on maailmas üle 36 500.[2] McDonald's pakub tööd 1,8 miljonile inimesele[2] ning iga kaheksas USA kodanik on seal vähemalt korra elu jooksul töötanud.[3] Enamik McDonald'si restorane müüb toitu nii kaasa kui ka kohapeal söömiseks ja pakub läbisõiduteenust, müües toitu autojuhtidele, kes ei pea ostmiseks autost väljuma. Igas sekundis müüb McDonald's 75 hamburgerit[3].
McDonald's alustas tegevust 1940. aastal, kui vennad Dick ja Mack McDonald avasid USA-s California osariigis San Bernardinos oma esimese restorani. 1948 juurutasid nad kiirteenindussüsteemi, mis sai moodsa kiirtoitlustuse aluseks.
Turunduses keskendub McDonald's lastele. Restorane või osa sellest saab üürida sünnipäevade pidamiseks, paljudes restoranides või nende juures on väikelaste mängukohad või mänguväljakud.
Ray Kroc rajas 15. aprillil 1955 USA-s Illinoisi osariigis Des Plainesis frantsiisi alusel oma McDonald'si restorani, mis oli maailmas 9. Hiljem ostis ta McDonaldsitelt nende osa välja ja muutis ettevõtte ülemaailmseks. Alates 1965 on ettevõte noteeritud börsil. McDonald's i aktsia kuulub Dow Jonesi tööstuskeskmise börsiindeksisse.
1984 oli McDonald's Los Angelese olümpiamängude peasponsor ja korraldas kampaania "When The US Wins, You Win" – iga USA võidetud kuldmedali eest sai Big Maci, hõbemedali eest friikartulid ja pronksmedali eest Coca-Cola. Pärast idabloki riikide boikotti võitsid USA sportlased palju medaleid, ning McDonaldsi Ameerika restoranid kaotasid palju raha.
McDonalds on saanud üleilmastumise ja Ameerika elustiili võrdkujuks. Välismaal on McDonald'si restoranide vastu korraldatud vandalismiakte, kuna selle sooritajad peavad McDonald'sit USA sümboliks.
McDonald's on sageli kohtusse läinud kaubamärgivaidluste pärast. Ettevõte on ähvardanud paljusid ettevõtteid kohtuga, kui nad oma nime algusest tähti "Mc" või "Mac" ära ei võta. 1952. aastal kaebasid nad kohtusse Šotimaa kohvikuomaniku McDonaldi, ehkki kohvik oli selle nime all tegutsenud juba enam kui sajandi. 8. septembril 2009 otsustas Malaisia ülemkohus, et McCurry-nimeline restoran ei pea McDonalds'ile kaubamärgiõiguste rikkumise eest maksma.
McDonald'si maskott oli algselt mees, kes kandis kokamütsi hamburgerikujulise pea otsas. Mehe nimi oli Speedee. Alates 1963 on McDonaldsi maskott kloun Ronald McDonald.
McDonald's Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on McDonald'si restoranid alates 1995. aastast, esimene neist avati Tallinnas.[4] 2013. aastal oli McDonald'sil Tallinnas kuus restorani: Lasnamäe, Viru tänava, Sõle, Rocca al Mare, Mustamäe ja Ülemiste; Tartus oli restorane kaks: Turu ja Lõunakeskuse; Pärnus ja Narvas oli üks restoran.[5] Igal aastal külastab Eestis McDonald'sit üle 3 miljoni inimese.[6]
McDonald'si Eesti restorane haldab frantsiisi alusel Premier Restaurants Eesti AS.[7] McDonald'si peamine konkurent Eestis on Hesburger.[8]
Kriitika
[muuda | muuda lähteteksti]Väljapaistva näitena ameerika kiirtoidutööstuse globaliseerumisest on McDonald'si menüü, laienemine ja äritavad sageli kriitika märklauaks sattunud.
1990. aastal jagasid väikese rühmituse London Greenpeace (see rühmitus ei ole seotud ülemaailmse liikumisega Greenpeace) aktivistid lendlehti pealkirjaga "Mis on viga McDonald'sis?", milles väitsid, et McDonald's kahjustab keskkonda, eriti arengumaades, kahjustab oma klientide tervist ja ekspluateerib oma töötajaid. McDonald's pidas seda laimavaks ja nõudis vabandust, ähvardades vastasel korral kohtuga. Kolm aktivisti vabandasid, kaks (Helen Morris ja David Steel) mitte ning McDonald's kaebas nad kohtusse, süüdistades neid laimus. 1997 rahuldas kohus hagi ning nõudis Morriselt ja Steelilt välja 60 000 Suurbritannia naela. Kostjatel polnud seda summat ja nad kaebasid otsuse edasi. Järgmisel aastal vähendas kohus summat 20 000 naelani. 2005. aastal mõistis Euroopa inimõiguste kohus Morrise ja Steeli õigeks. Kohtuprotsessist valmis dokumentaalfilm "McLaim" ("McLibel").
Merriam-Websteri sõnaraamatu 2003. aasta väljaandesse oli lisatud sõna "McJob" tähenduses 'väheseid oskusi ja väheseid karjäärivõimalusi pakkuv töö'. McDonald's vastas avaliku kirjaga, milles nimetas seda kõrvakiiluks ja arvas, et õigem tähendus sõnale "McJob" oleks 'õpetab vastutustunnet'. Merriam-Webster teatas, et seisab oma definitsiooni korrektsuse ja kohasuse eest.
Morgan Spurlocki 2004. aasta dokumentaalfilm "Ülisuur mina" räägib sellest, et McDonald'si toit aitab kaasa ühiskonna rasvumisele ega ole tervislik, aga McDonald's ei teavita oma kliente selle toiteväärtusest.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 McDonald's Corporation Company Information. Hoovers. Vaadatud 11.11.2013.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Getting to Know Us. McDonald's Corporation. Vaadatud 11.11.2013.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 ohtuleht.ee välja otsitud 20.12.10
- ↑ Meie kohta. Vaadatud 11.11.2013.
- ↑ Restoranid. Vaadatud 11.11.2013.
- ↑ Arvud ja faktid. Vaadatud 11.11.2013.
- ↑ McDonald'si operaator Premier Restaurants jõudis mullu kasumisse. Delfi, 26. juuni 2012. Vaadatud 16.07.2011.
- ↑ Eestlased tõid Hesburgeri mullu kahjumist välja. E24.ee, 27. juuli 2011.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
3M | American Express | AT&T | Boeing | Caterpillar | Chevron Corporation | Cisco Systems | Coca-Cola | DuPont | ExxonMobil | General Electric | Goldman Sachs | Home Depot | Intel | IBM | Johnson & Johnson | JPMorgan Chase | McDonald's | Microsoft | Nike | Pfizer | Procter & Gamble | Travelers | UnitedHealth Group | United Technologies Corporation | Verizon Communications | Visa | Walmart | Walt Disney