Martin Lipp
Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru vald Tarvastu kihelkond Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 8. märts 1923 Nõo) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.
Lipp sündis Tarvastu lähedal Vooru vallas, õppis kohalikus kihelkonnakoolis ja Valga Kreiskoolis ning seejärel Tartu Ülikoolis usuteadust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.
Lipp töötas Paides ja Iisakus kirikuõpetajana, Tartus Jaani koguduse abipastorina, 1882–1884 Saaremaal Kaarmas kirikuõpetajana ning Kaarma õpetajate seminari direktorina ja 1884–1923 Nõos Püha Laurentsiuse koguduse õpetajana.
Lipp tegi regulaarselt kaastööd nii Pärnu Postimehele kui ka Eesti Postimehele.
Lipp kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ning oli Jakob Hurda toetaja. Pärast seda, kui Hurt sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega, lahkus ka Lipp 1881. aastal Eesti Kirjameeste Seltsist.
Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu "Eesti lipp" sõnad (algselt kandis pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!"), sellele luuletusele kirjutas helilooja Enn Võrk viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.
Ta oli ka eesti genealoogia rajajaid, kirjutades mitu suguvõsaloolist raamatut.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lipp, Martin 1901. Koolilaste Kirikulugu. (2. trükk.) Tallinn: K. Busch.
- Lipp, Martin 1901. Koolilaste Piibli lugu ehk Vana ja Uue Seaduse piibli jutustused salmidega. (5. trükk.) Tallinn: K. Buschi raamatukauplus.
- Lipp, Martin 1902. Lihtsad Lilled põllu peenralt ja niidu nõlvalt. ([Luuletused] Kodu kannide 3. anne.) Tallinn: Jakob Ploompuu raamatukauplus.
- Lipp, Martin 1907. Masingite suguvõsa: Hariduse- ja perekonnaloolised uurimised. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused nr 3. Eesti suguvõsade uurimised nr 1) Tartu: Postimees.
- Lipp, Martin 1908. Lutheruse Väike Katekismus. Tartu: K. Sööt.
- Lipp, Martin 1909. Päikse kullas: Uued luuletused. Tartu: K. Sööt.
- Lipp, Martin 1932. Karellide suguvõsa: Haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (Täiendanud ja redigeerinud Aadu Lüüs.) Tartu: A. Annuk.
Mälestused
[muuda | muuda lähteteksti]- "Minu elumälestused. I, Kokkupuutumised Eesti ajakirjandusega" (PDF-vormingus). Teksti valis ja kommenteeris Vello Paatsi – Tuna 2005, nr 3, lk 110–116
- "Minu elumälestused. II, Aasta 1905; Ametijuubel; "Nõo revolutsioon"" (PDF-vormingus). Koostas Vello Paatsi – Tuna 2005, nr 4, lk 108–122
- "Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910". Toimetanud Mare Kanarbik, Kristi Metste, Vello Paatsi, Mart Jaanson, Madis Kanarbik. EELK Nõo Püha Laurentsiuse kogudus ja Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2013, 272 lk; ISBN 9789949490769
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]5. juunil 1932 avati Martin Lipu haual Nõo kalmistul Anton Starkopfi loodud pronksbüstiga kivisammas. Vandaalid hävitasid monumendi 8. jaanuaril 1994. Kuna säilinud oli monumendi kipsvorm, saadi monument taastada. 1998. aasta märtsis avati see uuesti, kuid püsis vaid paar kuud, sest 23. mail Martin Lipu haua lähedal kasvanud looduskaitsealune Nõo kalmistu pärn murdus ja kukkus monumendile. Monument taastati ja paigaldati uuesti 2000. aastal[1].
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Martin Lipu vend oli Jaan Lipp. Tema tütar Helmi Magdalene oli abielus Rudolf Hurdaga, Jakob Hurda pojaga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Agnes-Asta Marandi, "Lehekülgi Nõo ajaloost" I. Nõo: 2001, lk 157–158.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Martin Lipp |
- Martin Lipp Eesti biograafilises andmebaasis ISIK