Markuse evangeelium

Markuse evangeelium (kreeka keeles Κατὰ Μᾶρκον, "Kata Markon", "Markuse järgi"; lühend Mk) on üks Piibli Uue Testamendi neljast kanoonilisest evangeeliumist ja üks kolmest sünoptilisest evangeeliumist. Kanoonilises järjekorras eelneb sellele Matteuse evangeelium ja järgneb Luuka evangeelium. Evangeelium on kirjutatud koinees.

Markuse evangeelium on vanim ning peatükkide arvult lühim evangeelium Uues Testamendis. Evangeelium räägib Jeesuse elust, alustades Ristija Johannese tegevusest ja lõpetades Jeesuse taevaminekuga, keskendudes eriti Jeesuse viimasele elunädalale.^[1] Algne lühem variant lõppeb tühja haua leidmisega.^[2]

Nimetus

Markuse evangeelium kirjutati algselt kreeka keeles ja oli pealkirjastamata. Traditsiooni alusel hakati seda nimetama kreeka keeles Κατὰ Μᾶρκον. Vulgatas on evangeelium kui "Evangelium secundum Marcum".

Autorlus ja adressaat

Evangeeliumi tekstis pole selle kirjutajat märgitud, autori nimi ilmub esimest korda hiljem lisatud pealkirjas.^[3] Traditsiooni ja kirikuisade kirjutiste järgi on evangeeliumi autoriks apostel Pauluse kaaslane Johannes Markus, keda mainitakse Apostlite tegudes,^[4] kuid suure tõenäosusega on tegu tundmatu Markuse-nimelise kristlasest autoriga, kes kõneles kreeka keelt ja elas väljaspool Palestiinat, ning kelle tekst on suunatud mittejuutidest kristlaskonnale, kellele on vaja selgitada Palestiina juutide tavasid.^[3] Seda toetavad tekstis esinevad selgitused näiteks variseride rituaalse kätepesu kohta salmides 7:3-4, latinismide esinemine ja mõned arameakeelsed väljendid, mis on tõlgitud kreeka keelde, näiteks salmides 15:34.^[5]

Tekkelugu

Teoloogid pakuvad evangeeliumi koostamiseks ajavahemikku 60-75, mis teeb Markuse evangeeliumist vanima kanoonilise evangeeliumi. Varasem käsitlus pidas lühemat Markuse evangeeliumit Matteuse evangeeliumi kokkuvõtteks ning kanoonilist järjekorda ka sõltuvuslikuks järjestuseks, kuid enamus õpetlasi peab praegu vanimaks Markuse evangeeliumit. Selle hüpoteesi kohaselt kasutasid Luuka ja Matteuse evangeeliumi autorid Markuse evangeeliumit ühe alusallikana, kuid kirjutasid oma tekste üksteisest sõltumatuna.^[6] Prognoositud ajavahemiku lõpu tingibki sünoptiline argument, mille kohaselt selleks, et Matteuse ja Luuka evangeeliumid oleksid saanud kasutada Markuse evangeeliumit alusallikana, pidi see valmima hiljemalt 75. aastaks.^[7]^[8] Prognoosi alguspunkt on paindlikum nii traditsiooni kui akadeemilise lähenemise poolest.

Evangeeliumi vanimad säilinud katkendid sisalduvad Papüürus 45 manuskriptil 3. sajandist. Varasemates terviktekstides Codex Sinaiticuse ja Codex Vaticanuse käsikirjades puudub evangeeliumi viimane peatükk Mk 16:9–20. Puuduvat kirjakohta tsiteerivad aga 2. sajandil Justinus Märter ja Tatianus.

Stiil ja struktuur

Suurim rõhk Markuse evangeeliumi tekstis on Jeesuse viimastel päevadel Jeruusalemmas (peatükid 11-13) ning Tema surmal (14-15). Evangeeliumi keskse sõnumina võib vaadelda Peetruse tunnistust (8:27-30), mis jagab jutustuse kaheks: esimene pool tegeleb Jeesuse imetegude ja kuulutustööga Galileas ning teine pool kannatuste ettekuulutamiste, Jeesuse surma ja ülestõusmisega.^[9]^[10] Tõenäoline originaalvariant lõppeb salmiga Mk 16:8, mis kirjeldab tühja haua leidnud naiste põgenemist ja hirmu pärast vaikimist. Salmid 16:9-20 on tekstianalüüsile ja käsikirjade dateerimisele tuginedes ilmselt hilisema ümberkirjutaja poolt üsna varakult evangeeliumile lisatud. Olenemata hilisemast päritolust loetakse pikemat varianti kanooniliseks ning trükitakse sageli osana Markuse evangeeliumist. Pikem lõpp kirjeldab ülestõusnud Jeesuse ilmumist inimestele ja taevassevõtmist.^[2]^[11]

Evangeeliumis kasutatud keel on lihtne ja rahvapärane ning sisaldab mitmeid latinisme.^[12] Tekstis sisalduvad laused on tavaliselt lühikesed ning algavad sidesõnaga "ja" (καὶ).^[13]

Markuse evangeelium koosneb 16 peatükist, mis jagunevad pikendatud versioonis 678 salmiks, algses versioonis 666 salmiks.

Sisu ülevaade

Jeesuse töö ettevalmistamine Mk 1:1–13
- Ristija Johannes kutsub meelt parandama 1:1–8
- Johannes ristib Jeesuse 1:9–11
- Jeesust kiusatakse kõrbes 1:12–13
Jeesus kuulutab Galileas Mk 1:14–8:26
- Jeesus hakkab kuulutama rõõmusõnumit 1:14–15
- Jeesus kutsub välja oma esimesed jüngrid 1:16–20
- Jeesus kihutab välja roojase vaimu 1:21–28
- Jeesus teeb terveks Siimona ämma ja teisi haigeid 1:29–34
- Jeesus lahkub Kapernaumast 1:35–39
- Jeesus teeb puhtaks pidalitõbise 1:40–45
- Jeesus teeb terveks halvatu 2:1–12
- Jeesus kutsub jüngriks tölneri 2:13–17
- Jeesuse jüngrid ei paastu 2:18–22
- Jüngrid katkuvad viljapäid hingamispäeval 2:23–28
- Jeesus parandab kuivanud käe hingamispäeval 3:1–6
- Rahvas koguneb Jeesuse ümber 3:7–12
- Jeesus valib kaksteistkümmend apostlit 3:13–19
- Jeesust süüdistatakse koostöös Peltsebuliga 3:20–30
- Jeesuse ema ja vennad 3:31–35
- Mõistujutt külvajast 4:1–20
- Mõistujutt lambist 4:21–25
- Mõistujutt iseenesest kasvavast viljast 4:26–29
- Mõistujutt sinepiivakesest 4:30–34
- Jeesus vaigistab tormi 4:35–41
- Jeesus kihutab välja leegioni roojaseid vaime 5:1–20
- Jeesus äratab surnuist Jairuse tütre ja teeb terveks veritõbise naise 5:21–43
- Kodukoht hülgab Jeesuse 6:1–6
- Jeesus läkitab kaksteist apostlit kuulutama 6:6–13
- Ristija Johannese surm 6:14–29
- Jeesus söödab viit tuhandet meest 6:30–44
- Jeesus kõnnib vee peal 6:45–52
- Jeesus teeb haigeid terveks Geneetsareri järve läänekaldal 6:53–56
- Jeesus vastab etteheidetele pärimuse rikkumise kohta 7:1–23
- Jeesus kuuleb kaanani naise palvet 7:24–30
- Jeesus teeb terveks kurttumma 7:31–37
- Jeesus söödab nelja tuhandet meest 8:1–9
- Jeesus keeldub tegemast tunnustähte taevasse 8:10–12
- Jeesus hoiatab variseride haputaigna eest 8:13–21
- Jeesus teeb terveks pimeda Betsaidas 8:22–26
Jeesus läheb Jeruusalemma Mk 8:27–10:52
- Peetrus ennustab Jeesuse Messiaks 8:27–30
- Jeesus ennustab oma kannatusi 8:31–9:1
- Jeesus kirgastatakse 9:2–13
- Jeesus teeb terveks langetõbise poisi 9:14–29
- Jeesus ennustab teist korda oma kannatusi 9:30–32
- Jüngrid arutlevad, kes neist on suurim 9:33–37
- Kes ei ole vastu, on poolt 9:38–41
- Patustamise ohtlikkusest 9:42–50
- Variserid otsivad Jeesusega tüli 10:1–12
- Jeesus õnnistab lapsi 10:13–16
- Jeesus räägib rikka raskusest pärida igavest elu 10:17–31
- Jeesus ennustab kolmandat korda oma kannatusi 10:32–34
- Sebedeuse pojad himustavad kõrgeid kohti 10:35–45
- Jeesus teeb nägijaks pimeda Bartimeuse 10:46–52
Jeesuse viimased päevad Jeruusalemmas Mk 11–12
- Jeesus sõidab kuninglikult Jeruusalemma 11:1–11
- Jeesus ütleb kohtusõna viigipuule 11:12–14
- Jeesus puhastab templi kaubitsejatest 11:15–19
- Jeesus räägib viljatust viigipuust ja usu väest 11:20–25
- Jeesuselt nõutakse aru meelevalla kohta 11:27–33
- Mõistujutt viinamäe rentnikest 12:1–12
- Variserid kiusavad Jeesust maksurahaga 12:13–17
- Saduserid kiusavad Jeesust ülestõusmisega 12:18–27
- Kirjatundja kiusab Jeesust suurima käsuga 12:28–34
- Jeesus tõestab, et Messias ei saa olla Taaveti poeg 12:35–37
- Jeesus hoiatab kirjatundjate eest 12:38–40
- Jeesus peab lesknaise andi suurimaks 12:41–44
Jeesuse kõne eelseisvatest sündmustest Mk 13
- Jeesus ennustab templi lammutamist ja suurt häda 13:1–13
- Jeesus ennustab kohut Juudamaa üle 13:14–20
- Jeesus räägib viimsepäeva tulekust ja õhutab valvama 13:21–37
Jeesus mõistetakse surma ja hukatakse Mk 14:1–15:47
- Ülemad peavad nõu Jeesuse hukkamiseks 14:1–2
- Jeesust salvitakse 14:3–9
- Juudas reedab Jeesuse 14:10–11
- Jüngrid valmistavad ette paasasöömaaega 14:12–16
- Jeesus märgistab ära äraandja 14:17–21
- Jeesus seab püha õhtusöömaaja 14:22–25
- Jeesus ennustab Peetruse salgamist 14:26–31
- Jeesus palvetab Ketsemanis 14:32–42
- Jeesus võetakse kinni 14:43–52
- Süneedrium kuulab Jeesust üle 14:53–65
- Peetrus salgab Jeesuse 14:66–72
- Pilatus mõistab Jeesuse surma 15:1–15
- Sõdurid mõnitavad Jeesust 15:16–20
- Jeesus lüüakse risti 15:20–32
- Jeesus sureb ristil 15:33–41
- Jeesus maetakse kaljuhauda 15:42–47
Jeesus tõuseb üles surnuist Mk 16
- Naised leiavad tühja haua 16:1–8
- Jeesus ilmub jüngritele 16:9–14
- Jeesus läkitab jüngrid rõõmusõnumit kuulutama 16:15–20^[14]

Teoloogia

Tekstianalüüsi alusel on teoloogid pakkunud, et Markuse evangeelium annab rohkem edasi Peetruse mälestusi ja õpetusi kui teised evangeeliumid. Aleksandria Clemensi väitel olevad Rooma kristlased Markust palunud kirja panna Peetruse jutluseid ja jutustusi. Evangeeliumis on Peetruse isikut kujutatud kriitiliselt, kuid inimlikult.

Evangeelium rõhutab nii Jeesuse kui ka tema järgijate kannatuste vajalikkust, mille taustaks on tõenäoliselt algkristliku kogukonna vaenamine. Kristlasi kutsutakse üles käima Jeesuse jälgedes. Jüngreid on kujutatud sageli nõrkade, mõistmatute ja piiratutena, olles sünoptilistest evangeeliumitest selles osas kõige kriitilisem.^[15]

Jeesus rõhutab evangeeliumis vana ja uue õpetuse erisust, kaldudes mitmel korral kõrvale Moosese seadusest. Näiteks kuulutab ta salmides 7:1-23 puhtuse- ja toiduseaduste uuendamist, kuulutades puhtaks kõik toidud põhjendusega, et väljast tulev ei saa inimest seestpoolt rüvetada. Selline järeldus oli eriti oluline mittejuutidest kristlaskonnale.^[16]^[17]

Kristoloogia

Jeesust on evangeeliumis kirjeldatud vaimude väljaajajana, tervendajana, imetegijana, Kristusena, Messiana, Inimese Pojana ja paaris kohas ka Jumala Pojana, näiteks salmis 15:39. Mitmes kirjakohas käsib Jeesus tunnistajatel oma isikust ja tegudest vaikida (nn. messiaanliku saladuse motiiv), mille põhjenduseks võib olla autori püüd vähendada pingeid juutliku messia-kujutluse ja Jeesuse kuulutustöö ebamessiaanliku iseloomu vahel.^[18] Samuti leidub Markuse evangeeliumis teistest sünoptilistest evangeeliumitest enam kirjeldusi Jeesuse inimlikkusest ja emotsionaalsusest.^[19]

Jeesuse imeteod

Jeesuse tähendamissõnad

Evangeelium eesti keeles

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Markuse evangeeliumist.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Se Evangelium Sestpöhast Markussest ülles-kirjotetu". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Ewangelium Pühha Markussest ülleskirjotud" ja 1739 Piiblis "Ewangelium Pühhast Markussest ülleskirjotud."

Viited

↑ Eduard Schweizer (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.
↑ ^2,0 ^2,1 Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.
↑ ^3,0 ^3,1 Eduard Schweizer (1991). A theological introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.
↑ Donald Guthrie (1990). New Testament introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 81.
↑ Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 71-72.
↑ Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 113-114.
↑ Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 164.
↑ Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 184.
↑ Eduard Schweizer (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122-123.
↑ Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 127.
↑ Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 89-93.
↑ Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 94.
↑ Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 178.
↑ Toomas Paul, Uku Masing (1990). Uus Testament. Tallinn: EELK Konsistoorium. Lk 22-24.
↑ Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179-182.
↑ Mk 7:18-19
↑ Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 180-181.
↑ Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings. New York: Oxford University Press. Lk 68.
↑ Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179

Kirjandus

R. Alan Cole: "Markuse evangeelium". MTÜ Allika, 2016.
Anne Saluraid: "Markuse evangeeliumi kitsas tee." Koduteel 2/2009.
Fanny de Sivers: "Aeg on täis. Markuse evangeeliumi seletus." MTÜ Allika, 2007.
Osvald Tärk: "Markuse evangeeliumi seletus". Logos, 1993.
Henri Werling: "Püha Markuse Evangeelium". Tallinn: Rooma-katoliku kirik, 1940.

Välislingid

[1] Eduard Schweizer (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.

[Raymond_E._Brown_1997-2] 2,0 ^2,1 Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 148.

[:1-3] 3,0 ^3,1 Eduard Schweizer (1991). A theological introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122.

[:0-4] Donald Guthrie (1990). New Testament introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 81.

[5] Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 71-72.

[6] Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 113-114.

[7] Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 164.

[8] Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 184.

[9] Eduard Schweizer (1991). A Theological Introduction to the New Testament. Nashville: Abingdon Press. Lk 122-123.

[10] Raymond E. Brown (1997). An Introduction to the New Testament. New Haven and London: Yale University Press. Lk 127.

[11] Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 89-93.

[12] Donald Guthrie (1990). New Testament Introduction. Downers Grove, Illinois, USA: Intervarsity Press. Lk 94.

[13] Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 178.

[14] Toomas Paul, Uku Masing (1990). Uus Testament. Tallinn: EELK Konsistoorium. Lk 22-24.

[15] Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179-182.

[16] Mk 7:18-19

[17] Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 180-181.

[18] Bart D. Ehrman (2000). The New Testament: A Historical Introduction to the Early Christian Writings. New York: Oxford University Press. Lk 68.

[19] Donald A. Hagner (2012). The New Testament: A Historical and Theological Introduction. Grand Rapids, Michigan: Baker Academics. Lk 179

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]

[15]

[16]

[17]

[18]

[19]