[go: up one dir, main page]
Mine sisu juurde

Malle Salupere

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Malle Salupere (aastani 1962 Malle Tungal; 17. veebruar 1931 Tartu – 8. juuni 2023) oli eesti ajaloolane, kultuuriloolane, arhivist ja vasakpoolne poliitik.[1]

Tema uurimisvaldkonnad on olnud Eesti ajalugu, ärkamisaeg ning saksa-eesti-vene kultuurikontaktid. Avaldanud üle saja teadustrükise ja aimeartikli.[1]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Malle Salupere oli metsniku tütar. Õppis Tartu Õpetajate Instituudis. Oli 1949–1957 küüditatuna Siberis Krasnojarski krais. Töötas 1957–1958 Tartu Autoremonditehases abitöölise ja automaalrina. Lõpetas 1958 Tartus õhtukeskkooli, 1962 Tartu Riikliku Ülikooli vene filoloogina (1962–1964 TRÜ aspirantuuris, arvati poliitilistel põhjustel enne lõpetamist aspirantuurist välja), 1974 psühholoog-sotsioloogina.

Töötas Tartu keskraamatukogus ja lühikest aega õpetajana, 1967–1974 TRÜ rektoraadi teadussektoris, seejärel oli viis aastat Tartu Kliinilise Haigla ametiühingukomitee esimees, 1980–1983 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi töötaja. Koondati poliitilistel põhjustel, oli seejärel Ajaloo Instituudi teadur (0,5 kohaga). Ühtlasi luges venekeelset Eesti ajaloo kursust Tartus, Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Narvas. Aastast 1991 oli pensionil. 1990. aastate keskel esines Eesti Raadio saates "Silmaring" kolmeaastase vestluste sarjaga eestlaste mentaliteedist läbi aegade. [1]

Ta oli alates 1962. aastast abielus Maks Saluperega kuni viimase surmani 2018. aastal. Neil on kolm tütart [2], nende seas semiootik Silvi Salupere [1] ja ajaloolane Lea Leppik.

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud Maarjamõisa haigla ametiühingukomitee esimees. Ta kuulus Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse, oli selle eelkäija Eesti Vasakpartei aseesimees 2005. aastast ja 2007. aastast esimehe kohusetäitja. [3] Ta kandideeris 1995., 1999., 2003. ja 2007. aasta Riigikogu valimistel, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta 1996., 1999., 2002., 2005. ja 2009. aasta kohalike volikogude valimistel, kuid valituks ei osutunud. 2009. aastal kandideeris ta Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirjas Euroopa Parlamendi valimistel.[4]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1. Tõed ja tõdemused. Sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus. Tartu, 1998. 422 lk + ill. Artiklikogumik. Teine trükk 1999.

Olulisemad retsensioonid

[muuda | muuda lähteteksti]
    • Sergei Issakov. Malle Salupere tõed ja tõdemused – Keel ja Kirjandus 1999, nr 9, lk 656–661.
    • Ea Jansen. Ajaloo rikkusest.- Looming 2000, nr 11, lk 1744–1748.
    • Rein Helme. Malle Salupere tõeotsingud. – Tuna 2001, nr 3, lk 129–131.
    • Janika Kronberg. – Eesti Päevaleht 1999, 18. III.
    • Aivar Kull. Malle Salupere raamatut kannab väitluskirg – Tartu Postimees 1999, 08. IV.
    • Felix J. Oinas. Malle Salupere tõed ja tõdemused. Vaba Eesti Sõna 2000, 13. 01. Allpool * märgitud artiklid ilmusid selles kogumikus veidi ümbertöötatud ja vajadusel tõlgitud kujul.
    • 2. Diarium. Johann Voldemar Jannseni Pärnu päevik. Das Pernauer Tagebuch von Johann Woldemar Jannsen. Pärnu 2001. 196 lk. Tõlge, kommentaarid ja saatetekstid eesti ja saksa keeles Malle Salupere. Retsensioonid: Birgit Püve. Patune papa. – Eesti Ekspress, Areen 2001, 29. nov. Lk 9.
    • Kalev Kesküla. Eesti vaimutöölise prototüüp. – Samas, lk 9.
    • 3. Tuhandeaastane Tartu. Nooruse ja heade mõtete linn. Tartu Ülikooli Kirjastus 2004. 118 lk (Lühiülevaade linna ajaloost ja vaatamisväärsustest). Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 148 lk.
    • 4. Tыcячелетний Τартy. Гopoд мoлoдocти. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 119 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2011. 136 lk.
    • 5. Tausendjähriges Tartu (Dorpat). Eine tausendjährige junge Kulturstadt. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005. 128 lk
    • 6. Millenary Tartu. The City of Youth and Good Ideas. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 136 lk. Teine, täiendatud trükk: Vanemuise Seltsi Kirjastus 2013. 148 lk.
    • 7. POSTIPAPA. Mitmes peeglis, mitmes rollis. Raamat J. W. Jannsenist (1819–1890). Tänapäev, 2006. 368 lk. (Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominent).

Retsensioonid: Tiina Kolk. Postipapa uues valguses – Äripäev 20.10.2006. Nädala lõpulisa, lk 8. Ilmar Palli: Vapper Malle ja vaene Johann.- Maaleht 02.11.2006. Mart Laar: Esimene vasikas – Eesti Ekspress/Areen 02.11.2006 Anu Pallas: Papa Jannsen – suurte algatuste mees, sihiseadja ja rajaraiuja Eesti ajakirjandusmaastikul. Postimees 01.12.2006. Marju Unt: Mitmekülgne raamat Postipapast. – Eesti Päevaleht 2006, 08.12. Vaapo Vaher: Ihu tahaks valitseda. – Maaleht 2006, 21.12 Andres Langemets: Jannsenist kokkuvõtlikult. – Sirp 2006, 22.12.

    • 8. Kultuuriloolisi vaatlusi Tartu teljel. Ilmamaa 2012. 391 lk. Sisaldab 21 uurimust, esseed ja retsensiooni, millest 7 avaldatakse esmakordselt: Mittesaksad, kadakasaksad ja baltisakslased. Lk 32–51. Koidula suur ülikoolieksam ja temaaegse naishariduse probleemid. Lk 165–178. Georg von Krusenstern ja tema tegevus Alfred Rosenbergi "Einsatzstabis" (1941–1942). Lk 179–209. Liivimaalased ja nende aeg. 213–240. Eestlaste varane kirjaoskus ei ole müüt. Lk 241–251. Kollektiivi rehabiliteerimine (rets. Jaan Leetsare teosele "Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas" (2004)). Lk 287–292. Kirjanduslukku jäädvustunud tartlanna Maria Moieri (1793–1823) jäädvustajad. Lk 267–275
    • Diplomitööd (praegu kehtiva süsteemi järgi magistritööd):
    • 1. Понятие свободы в лирике А. С. Пушкина 1830–х гг. Научн. руков. Ю. М. Лотман. Отд. русской филологии ТГУ. Тарту 1962. 102 с. Машинопись 2. Психологические аспекты литературной борьбы второй четверти ХIХ века. (феномен Булгарина). Дипломная работа. Научн. руков. проф. Л. Н. Столович. Заочное отделение психологии ТГУ. Тарту 1974. 112 с. Машинопись. I preemia üleliidulisel üliõpilaste teadustööde konkursil 1974.

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Täiendust teadmistele F. W. Villmanni kohta. // Keel ja Kirjandus (1982) 2
  • Забытые друзья Жуковского. // Жуковский и русская культура. Л, 1987
  • Профессор А. С. Кайсаров в Дерпте (по материалам университетского архива). // Уч. зап. ТГУ 748 (1987)
  • Uusi materjale J. Ph. Ewersi tundmaõppimiseks (kaasautor L. Leppik). // TÜ Toimetised 851 (1989)
  • Nõiamoorid, pisuhännad ja maatargad (kaasautor J. Kahk). // Akadeemia (1991) 3
  • Uusi andmeid Koidula esivanemate kohta. // Keel ja Kirjandus (1993) 12

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. veebruar 2009. Vaadatud 17. aprillil 2008.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ Vasakpartei sai uued aseesimehed[alaline kõdulink]
  4. ↑ http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=salupere

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Malle_Salupere&oldid=6416962"