Maarjamaa
|
See artikkel on Maarjamaast; sõna teiste tähenduste kohta vaata artikleid Kirjastus "Maarjamaa" ja Infoleht "Maarjamaa". |
Maarjamaa (ladina Terra Mariae ehk Terra Mariana) oli tulevase Vana-Liivimaa alade (hilisema Eesti ja Läti) üldine nimi, mille 1201. aastal laskis käibele piiskop Albert.
Piiskop samastas selle sümboolselt seni ristisõdade sihiks olnud Palestiina ehk Poja maaga. Paavst Innocentius III kinnitas Maarjamaa nime 1216. aastal, kuulutades sõja pühaks sõjaks uskmatute vastu.
Neitsi Maarja oli ka siin sõdiva Saksa ordu ja selle haru Liivi ordu ning nende valduste kaitsepühak.
20. sajandil muutus nimi "Maarjamaa" Eesti kirjanduslikuks nimeks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Fanny de Sivers, "Maarjamaa ja Maarja" – Tulimuld 1988, nr 1 ja F. de Siversi raamatus "Mateeriasse kootud palve. Esseid", LR 1992, nr 1/2, lk 71–78
- Vello Salo. „Maarjamaa lugu.“ Pirita A. D. MMXIV. [32 lk. Lühike Eesti kirikulugu. Juubeliaastaks Kaheksa sajandit Maarjamaad: aastal 2015 möödub 800 aastat esimesest ulatuslikumast ristimisest eestlaste maal ja suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale esimest korda Maarjamaad.]