Maarja Pärtna
Maarja Pärtna (sündinud 2. juulil 1986) on eesti luuletaja, tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik.
Maarja Pärtna õppis Tartu Ülikoolis 2005–2009 bakalaureuseastmes inglise keelt ja kirjandust ning kaitses 2014. aastal magistrikraadi maailmakirjanduse erialal.
Aastatel 2011–2015 töötas ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana (nr 17–42), aastatel 2013–2014 oli ka Müürilehe tegevtoimetaja (nr 26–35). Aastatel 2014–2015 koostas ta külalistoimetajana kirjandusajakirja Värske Rõhk luulerubriiki (nr 41–44).
2024. aastal pälvis ta Tartu linnakirjaniku stipendiumi.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on avaldanud viis luulekogu: „rohujuurte juures” (Värske Raamat, 2010), „Läved ja tüved" (EKSA, 2013), „Saamises” (Verb, 2015), "Vivaarium" (Elusamus, 2019) ja "Elav linn" (Tedretäht, 2022). Ajakirjas Ninniku on muu hulgas ilmunud tema William Carlos Williamsi ja Carlos Drummond de Andrade luuletõlkeid, samuti on ta eesti keelde tõlkinud Edward Saidi essee "Mõtisklusi pagulusest" (Methis 2014, nr 13), šoti luuletaja ja loodusesseisti Kathleen Jamie, briti looduskirjaniku Robert Macfarlane'i ja Kanada kirjaniku Margaret Atwoodi loomingut.
Aastal 2013 pälvis Maarja Pärtna 26-aastaselt Juhan Liivi luuleauhinna. Selleks ajaks oli vaid üks laureaat võitnud auhinna nooremana, nimelt 1966. aasta võitja Paul-Eerik Rummo, kes oli tollal 24-aastane. Žürii sõnul iseloomustab Pärtna luulet "pildilisus, detailitundlikkus ja sõnateadlikkus", samuti oskab autor "kanda "vanaaegse" luule sisulisi väärtusi värskesse luulekeelde".[1] 2013. aastal määrati Pärtnale ka Tartu noore kultuurikandja aunimetus ning 2014. aastal oli ta kultuurilehe Müürileht kirjandustoimetajana kuulus talle osa Tartu kultuurikandja aunimetusest aasta kutselise koosluse kategoorias. 2020. aastal pälvis luulekogu "Vivaarium" Gustav Suitsu luuleauhinna. 2023. aastal võitis tema essee "Keskkonnaajalugu taastab kohamälu"[1] Müürilehe ja MTÜ Mondo korraldatud esseekonkursi.
Pärtna on alates 2015. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]Luule
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 "Rohujuurte juures" (Värske Raamat)
- 2013 "Läved ja tüved" (Eesti Keele Sihtasutus)
- 2015 "Saamises" (Verb)
- 2019 "Vivaarium" (Elusamus)
- 2022 "Elav linn" (Tedretäht)
Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]- 2018 Kathleen Jamie "Leiud" (Varrak)
- 2020 Robert Macfarlane "Lugemise kingitused" (Allikaäärne)
- 2020 Margaret Atwood "Tehingud surnutega. Kirjanik kirjutamisest" (Loomingu Raamatukogu nr 37-40)
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2013 – Juhan Liivi luuleauhind ("Sees")
- 2013 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (noor kultuurikandja)
- 2019 – Keeleteo auhinna nominent (Kathleen Jamie esseekogu "Leiud" tõlge)
- 2020 – Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nominent luule kategoorias ("Vivaarium")
- 2020 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Vivaarium")
- 2023 – Esikoht Müürilehe ja MTÜ Mondo esseekonkursil ("Keskkonnaajalugu taastab kohamälu")
- 2024 – Tartu linnakirjanik
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Juhan Liivi luuleauhinna pälvis Maarja Pärtna" ERR, 30.04.2013
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Maarja Pärtna |
- "Paigast, mida ammu meil ei ole" Müürileht, november 2019
- "Meie aja võõras" Keel ja Kirjandus 5/2020
- "Kuidas jääda maha väljasuremise võidujooksus?" Sirp, 18. november 2022
- "Kuulake libahunti" Looming 11/2022
- "Kuidas kirjutada keskkonnakriisist?" Intervjuu Maarja Pärtnaga, Looming 5/221