Laiend

See artikkel räägib keeleteaduse mõistest; matemaatika mõistete kohta vaata artikleid Hulga laiend ja Korpuse laiend; informaatika mõiste kohta vaata artiklit Failinime laiend

---

Laiend on lauses esinevate fraaside peasõnaga alistusseoses olev lause mistahes kõrvalliige, milleks võib olla sihitis, öeldistäide, määrus või täiend, mis täpsustab ning piiritleb fraasi peasõna.

Eesti keel

Eesti keeles on laiend alistusseose, s.o [[lause moodustaja|moodustaja sõltuvus teisest moodustajast, mõiste. Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat moodustajat laiendiks. Alistusseos seisneb sisulistes piirangutes võimalikule laiendile.

Lauses Venna raamat on laual on nimisõnafraasi peasõnaks raamat ning seda täpsustab laiend venna.

Laiendid

Sihitis on tegusõna laiend, mis väljendab kellele või millele on tegusõnaga väljendatud tegevus suunatud. Näiteks: Vanaema keetis putru.

Öeldistäide on verbi olema laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on lauses alusega tähistatu. Näiteks: Kass on kollane.

Määrus on omadussõna või määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näiteks: Kell on üsna palju; Ta oli kärme vihastama.

Täiend on nimisõna laiend. Näiteks: Pikk mees.

Laiendite põhiliigid

Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi saab eristada kahesuguseid laiendeid:

• seotud laiendid on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näiteks: Ma kohtusin sõbraga.
• vabad laiendid on põhjast ehk alistavast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näiteks: Olin toas üksi; Vestlesin toas sõbraga.