Laagri

See artikkel räägib Saue valla alevikust, Tallinna linna asumi kohta vaata artiklit Laagri (Tallinn).

---

Laagri
Uuemad kortermajad Laagris
Pindala: 6,0 km² (2020)
Elanikke: 6117 (31.12.2021)
EHAK-i kood: 4014
Koordinaadid: 59° 21′ N, 24° 37′ E

Laagri on alevik Harju maakonnas Saue vallas. Aastail 1991–2017 oli Laagri Saue valla keskus. Laagris elas 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 5947 inimest.

Asulast voolab läbi Pääsküla jõgi, mis on kohati Tallinna ja Laagri aleviku piiriks.

Huviväärseimad objektid Laagris on Pääsküla jõe vana kivisild (ehitatud 1860. aasta paiku, arhitektuurimälestis), väike veskijärv ning Laagrist Tänassilma külla ulatuvad Esimese maailmasõja aegsed kindlustused.

Ajalugu

Laagri aleviku eellaseks võib pidada Pääsküla küla, mida on esmamainitud Taani hindamisraamatus (1241). Suure tõenäosusega on Laagri juba muinasaegne küla.

Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Venemaa keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager, mille asukad olid seotud Peeter Suure merekindluse Pääsküla maarindepositsiooni ehitusega. Vangilaagri juurde kujunes Tallinn–Keila raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.

Kuigi Venemaa keisririigi kokkukukkumisega vangilaager likvideeriti, rajati ametlik Laagri-nimeline raudteepeatus 1928. aasta suvel. See peatus asus praegusega võrreldes teisel pool Pääsküla jõge ja rong peatus endiselt vaid nõudmisel. Ametlikult avati peatus 10. mail 1932.

Et Pääsküla raudteejaam oma alevikuga asus veidi Tallinna pool, hakati vana Pääsküla küla tuumikut rahva suus üha enam kutsuma Laagriks. Uute eramute rajooni rajamisega Laagri asumisse nihutati Teise maailmasõja järel Laagri raudteepeatus teisele poole Pääsküla jõge umbes 300 m Tallinna poole Pääsküla raudteepeatusele lähemale. Seda tingis ka asjaolu, et raudtee elektrifitseeriti ja vajati kõrget perrooni. 1958. aastal ehitati Paplite puiestee otsa raudteeplatvorm koos varikatuse ja piletimüügipaviljoniga.

1968. aastal liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv küla osa Tallinnaga. Seda osa hakati kutsuma Laagri linnaosaks ja sinna jäi ka Laagri raudteepeatus. Tänapäeva Laagri keskuse juurde oli tekkinud uus tihehoonestusala, mis oli Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoosi keskus. 1970. aastatel Pääsküla küla likvideeriti ning asutati Laagri alevik. 1975. aastal viidi Saue külanõukogu keskus Laagri alevikku.

Pärast Eesti taasiseseisvumist tekkisid Saue külanõukogust kaks uut omavalitsusüksust: Saue vald ja Saue linn. Saue valla keskuseks sai Laagri alevik.

2005. aastal rajati Laagrisse Laagri Kool, milles õpib 2021. aasta seisuga üle 1100 õpilase. 1. septembril 2020 avati kooli teine õppehoone - Möldre maja.

Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus liideti 2017. aastal Saue vald, Saue linn, Kernu vald ja Nissi vald Saue vallaks. Vallakeskus asub Saue linnas, endised vallakeskused on valla halduskeskused.

Tänapäeval on Laagri kiiresti arenev ja laienev Tallinnaga tihedalt seotud asula, mille elanike arv kasvab pidevalt. 2008. aastal avati Laagri ja Saue raudteepeatuse vahel Urda ja Padula raudteepeatus.

2019. aastal asutati Eesti haridus- ja teadusministri käskkirjaga Laagrisse riigigümnaasium, mis alustas tööd 1. septembril 2022. Kooli ametlik nimi on Saue Riigigümnaasium.

Laagri alevikus asub 1989. aastal loodud Laagri nahkhiirte talvitumispaiga kaitseala.

Vaata ka

• Alliku–Laagri–Hüüru tee
• Urda raudteepeatus
• Laagri–Harku tee
• Laagri kunstmurustaadion
• Saue köögiviljakasvatuse näidissovhoos

Välislingid

• "Endise tomatikasvatuse asemele Laagris tekib moodne linnaruum" ERR, 29. juuli 2021
• "Laagri keskuses läheb lammutamisele tuntud hoone" ERR, 29. juuli 2021