Lübecki piiskopkond

	Lübecki vürst-piiskopkond Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck 1180–1803
Pealinn	Lübeck (kapiitli asukoht), ; Eutin (vürst-piiskopi residents) aastast 1309
Saksimaa hertsogiriik	Oldenburgi hertsogkond

Lübecki vürst-piiskopkond, (saksa: Hochstift Lübeck; Fürstbistum Lübeck; Bistum Lübeck) oli Saksa-Rooma riigi kiriklik vürstiriik 1803. aastani. Algselt valitsesid seda Katoliku kiriku piiskopid, kuid pärast 1586. aastat valitsesid seda ilmikhaldurid ja piiskopid, kes olid Oldenburgi dünastia protestantliku Holstein-Gottorpi liini liikmed. Vürst-piiskoppidel oli koht ja hääl Riigipäeva valitsevate vürstide kolleegiumi kiriklikul pingil.

Lübecki vürst-piiskopkonda, ilmalikku riiki, ei tohi segi ajada Lübecki diötseesiga, mis oli suurem ja mille üle teostas piiskop vaid pastoraalset võimu.

Ajalugu

Algne diötsees asutati u. 970. aastal keiser Otto I poolt Billungite margis Oldenburg in Holsteinis (Aldinborg või Starigard), mis oli paganliku vagride hõimu endine pealinn. Oldenburg oli seejärel Bremeni peapiiskopkonna abidiötsees, mis oli mõeldud obodriidide misjoniks. Kuid 983. aasta slaavlaste ülestõusu käigus raputasid vagrid keisri ülemvõimu maha ja 1038. aastal keelati piiskoppidel oma diötseesi siseneda. 1052. aastal eraldati Oldenburgist Ratzeburgi ja Schwerini diötseesid ning pärast 1066. aastat piiskoppi ei määratud.

Pärast sakside krahvi Heinrich von Badewide 1138./39. aasta kampaaniat Wagria maadel Saksi vallist idas määrati 1149. aastal uueks Oldenburgi piiskopiks Vicelinus. Saksimaa hertsog Heinrich Lõvi viis diötseesi 1160. aastal Oldenburgist Lübeckisse. Kui Saksimaa hertsogiriik Heinrichi tagandamisega 1180. aastal likvideeriti, omandas piiskopkond keisrile otsealluvuse staatuse. Tülid tekkisid pärast seda, kui Lübecki linn 1226. aastal keisrile otsealluvuse staatuse omandas, ja kuna territooriumi keskkohas asus Eutin, sai linn 1309. aastal piiskoppide residentsiks.

Piiskopkond ei püüdnud reformatsiooni vastu võidelda. 1531. aastal muutus Johannes Bugenhageni juhitud Lübecki vabalinn protestantlikuks, takistades veelgi katoliiklikku pastoritööd linnavalitsuse all olevas Lübecki diötseesi osas. Ning 1535. aastal võtsid Lübecki toomkapiitel ja seejärel kõik diötseesi territooriumid omaks luterliku usutunnistuse. Vürst-piiskop valiti kapiitli poolt; 1586. aastast olid kõik vürst-piiskopkonna haldurid Oldenburgi dünastia Holstein-Gottorpi liini liikmed. Pärast 1648. aasta Vestfaali rahu oli Lübeck üks vaid kahest protestantlikust vürst-piiskopkonnast keisririigis (koos Osnabrückiga, mida aga vaheldumisi juhtisid protestantlikud ja katoliku piiskopid).

Vürstkond ja Lübecki piirkond

1803. aastal vürst-piiskopkond mediatiseeriti. Sellest sai Lübecki vürstkond ja see anti Oldenburgi hertsogkonnale, kuna viimane vürst-piiskop (Peter Friedrich Ludwig) oli ühtlasi ka Oldenburgi vürst-regent. 1803. aastal hõlmas vürstkond 9,5 saksa ruutmiili ja seal oli 22 000 elanikku. Selle pealinn oli Eutin.

Aastatel 1810-1814 oli vürstiriik Bouches de l'Elbe departemangu osana Prantsusmaasse annekteeritud, enne kui see tagastati Oldenburgi hertsogkonnale. Oldenburgi hertsogkond, mis sai nime oma pealinna Oldenburg in Oldenburgi järgi, jagas seega ainult juhuse läbi oma nime Oldenburg in Holsteini linnaga, mis oli piiskopkonna algne asukoht.

Oldenburgi eksklaavid: Lübecki vürstkond 1868. aastal (ülal) ja Birkenfeldi vürstkond (all)

Pärast Austria-Preisi sõda 1867. aastal laiendati vürstkonda varasema Holsteini Ahrensböki foogtkonnaga, kompenseerimaks Oldenburgi hertsogikoja pärilikke nõudeid Holsteinile. Pärast Oldenburgi vabariigiks saamist 1918. aastal jäi piirkond Oldenburgi vabariigi eksklaaviks, uue nimega Lübecki piirkond (saksa: Landesteil Lübeck).

1937. aastal liideti piirkond Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsiga territoriaalse ümberpaigutamise teel vastavalt Suur-Hamburgi seadusele. Lübecki piirkonnast sai seejärel Eutini kreis, mis liideti 1970. aastal naabruses asuva Oldenburgi kreisiga Holsteinis uueks Ostholsteini kreisiks.

Luterlik kirik, hõlmates enamiku elanikest, jäi alates reformatsioonist eraldi üksuseks nimega Oldenburgi Lübecki piirkonna evangeelne luterlik riigikirik (saksa: Evangelisch-Lutherische Landeskirche des oldenburgischen Landesteils Lübeck, mille esimeheks oli maapraost või piiskop Eutinis), kuni see 1977. aastal naabruses asuva territoriaalkirikuga uueks Põhja-Elbe Evangeelseks Luterlikuks Kirikuks ühines.

Geograafia

Riigi pindala oli 541 km²; kuna riigilinn Lübeck sinna hulka ei kuulunud, oli selle ainus linn Eutin.

Oldenburgi ja Lübecki piiskopid

Pikemalt artiklis Lübecki piiskoppide, vürst-piiskoppide ja haldurite loend