Lõuna-Saksamaa

Lõuna-Saksamaa on kindlalt piiritlemata piirkond Saksamaa lõunaosas. Reeglina loetakse Lõuna-Saksamaaks Baierit, Baden-Württembergi ja Hesseni lõunaosa Mainist lõunas, kuid mõnikord isegi Pfalzi ja Saarimaad.

Saarimaa, Rheinland-Pfalz, Baden-Württemberg ja Hesseni lõunaosa on Edela-Saksamaa.

Baierimaa ja Baden-Württemberg on rahvaarvult Saksamaa teine ja kolmas liidumaa, nende kogurahvaarv on ligi 24 miljonit. Koos Rheinland-Pfalzi ja Saarimaaga on Lõuna-Saksamaa rahvaarv ligi 29 miljonit.

Lõuna-Saksamaale on omased ülemsaksa – alemanni, baieri ja frangi – murded.

Lõuna-Saksamaa suurim linn on ligikaudu 1,35 miljoni elanikuga München, sellele järgneb 600 000 elanikuga Stuttgart. Teised piirkonna suurimad linnad on Nürnberg, Mannheim, Karlsruhe, Augsburg ja Freiburg.

Lõuna-Saksamaale on iseloomulik katoliiklus – 2016. aasta andmetel on Baierimaa elanikest 58,6% katoliiklased ja 23,4% protestandid, Baden-Württembergi elanikest 40,6% katoliiklased ja 37,6% protestandid, Rheinland-Pfalzi elanikest 42,4% katoliiklased ja 34,8% protestandid ning Saarimaa elanikest 68,1% katoliiklased ja 22,3% protestandid; võrreldes protestantliku Põhja-Saksamaaga. Samas on Baieri põhjaosa (Frangimaa) ja Baden-Württembergis endise Württembergi kuningriigi osa luterlik.

Poliitiliselt on Saksamaa lõunaosa tunduvalt konservatiivsem – kõikidel Liidupäeva valimistel alates 1949. aastast on Baierimaa ja Baden-Württemberg hääletanud vastavalt CSU ja CDU poolt; samuti Rheinland-Pfalz (välja arvatud 1998. aasta, kui võitis SPD). Samas on Saarimaa hääletanud SPD poolt 1972. ja 1980. aasta valimistel, ja kõikidel ajavahemikus 1987–2005 toimunud Liidupäeva valimistel.

Majanduslikult on Lõuna-Saksamaa majandus tugevaim – Baden-Württembergis ja Baierimaal on tugev tööstus, peamiselt auto- (Stuttgartds Daimler ja Porsche, Münchenis BMW ja Ingolstadtis Audi) ja masinatööstus. Ka Saksamaa prestiižseimad ülikoolid asuvad riigi lõunaosas (Heidelberg, München, Tübingen, Würzburg, Freiburg, Erlangen ja Stuttgart). Töötuse tase on alati madalaim just Lõuna-Saksamaal - Baieris, Baden-Württembergis, Rheinland-Pfalzis ja Hessenis on see tavaliselt alati alla riikliku keskmise.

Enne Teist maailmasõda oli Lõuna-Saksamaa valdavalt agraarsem, Saksamaa peamine tööstus paiknes riigi põhjaosas: Berliinis, Saksimaal, Tüüringis ja Ruhri linnastus, ning Põhja-Saksamaa sadamalinnades, näiteks Hamburgis ja Bremenis. Seetõttu ei pommitanudki liitlasväed Lõuna-Saksamaad nii palju kui põhjaosa, kus linnad olid praktiliselt varemetes. Ka kommunismiohu tõttu – Ida-Saksamaal moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik – kasvas Lõuna-Saksamaa majandus (eriti tööstus) pärast teist maailmasõda kiiresti. Enne sõda tegutses Siemens Berliinis, kuid 1949.–1954. aastal koliti ümber Münchenisse. Ka Audi eelkäija Auto Union tegutses enne sõda Chemnitzis, kuid 1949. aastal koliti Ingolstadti.