Krista Piirimäe
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
Krista Piirimäe (aastani 1968 Hiiemets, sündinud 5. aprillil 1946 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja pedagoog.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1964. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis väitekirja "Eesti kunsti näitustealased välissuhted aastatel 1920–1940" ja sai magistrikraadi.
Ta on 1970. aastast Tartu Kunstimuuseumi teadur, ühtlasi aastast 1981 mitmes praeguse Tartu maakonna keskkoolis kunstiajaloo õpetaja.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimisvaldkond: kunstiharidus, näitused, Tartu kunst ja tarbekunst. Kirjutanud uurimuslikke artikleid ja kunstinäituste arvustusi, koostanud näitusekatalooge, dokumentaalfilmi "Professor Aleksander Vardi" stsenarist[viide?], raamatu "Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon" (Tallinn, 1996) kaasautor. Aastail 1992–2002 ja 2005 ilmunud 8.–11. klassi ajalooõpikute kunstiajaloo peatükkide autor. Üle 10 teadustrükise.[1]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Professor Aleksander Vardi looming aastail 1961–1971 (kataloog). Tartu 1972
- Väliskunstinäitused Eestis aastail 1920–1940. // TKM-i kogude teatmik. Tartu 1985
- Tartu Riiklik Kunstiinstituut 1950. aastal. // TÜ ajaloo küsimusi XXV (1991)
- Eesti kunstinäitus Pariisis 1929. a. // Looming (1995) 2
- Tartu Kunstimuuseumi asutamine stalinistliku kultuuripoliitika taustal. // Muuseum 10 (2001) 1
- Aleksander Vardi dekoraatorina Pärnus ja Tartus. // TMK (2001) 8–9
- 100 aastat Voldemar Ermi sünnist. // Muuseum 18 (2005) 2
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019 Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta kultuurikajastaja)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Krista Piirimäe abikaasa oli Helmut Piirimäe. Neil on neli last: tütar on põllumajandusteadlane Triinu Peters; pojad on ajaloolased Pärtel Piirimäe ja Kaarel Piirimäe ning bioloog Kristjan Piirimäe.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996, lk 385.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.