Kosmeetikatooted

Kiirendatud video kosmeetikatoodete kasutamisest

Kosmeetikatooted ehk kosmeetikumid on ained või tooted, mida kasutatakse välimuse parandamiseks või keha lõhnastamiseks. Suur osa kosmeetikatoodetest on mõeldud kasutamiseks näol või juustel.

21. sajandil kasutavad naised rohkem kosmeetikatooteid kui mehed. Naised kasutavad päevas keskmiselt 12–16 kosmeetikatoodet. Tegemist keemiliste ühendite seguga; mõned neist on saadud looduslikest allikatest (nt kookosõli) ja mõned on sünteetilised. Kõige rohkem kasutatakse neis parabeene, ftalaate ja triklosaadi.

Kosmeetikatootega võib olla tegu järgmistel juhtudel: nahakreemid, -emulsioonid, -vedelikud, -geelid ja -õlid, näomaskid, toonivad alused (vedelikud, pastad, puudrid), jumestuspuudrid, ihupuudrid, hügieenilised puudrid, tualettseebid, deodorantseebid, lõhnaõlid, lõhnaveed ja odekolonnid, kümblus- ja dušitooted (soolad, vahud, õlid, geelid), depileerimistooted, deodorandid ja antiperspirandid, juuksevärvid, juuste lokkimis- ja sirgendamistooted ning fiksaatorid, juukseviimistlusvahendid, juukse puhastustooted (vedelikud, puudrid, šampoonid), juukse taastustooted (vedelikud, kreemid, õlid), soenguviimistlustooted (vedelikud, lakid, võided), raseerimistooted (kreemid, vahud, näoveed), jumestustooted ning tooted jumestustoodete eemaldamiseks, huulehooldustooted, hammaste ja suuõõne hoolduse tooted, küünehooldus- ja -kaunistustooted, intiimhügieenitooted välispidiseks kasutamiseks, päevitustooted, pruunistavad tooted, nahapleegitustooted ja kortsudevastased tooted.

Kosmeetikatoode on aine või segu, mis on ette nähtud kokkupuuteks inimese keha välispinna osadega (nahk, juuksed, näo- ja ihukarvad, küüned, huuled ja välised suguelundid) või hammaste ja suuõõne limaskestadega ainult või peamiselt nende puhastamiseks, lõhnastamiseks, nende välimuse muutmiseks, nende kaitsmiseks, heas seisundis hoidmiseks või ihulõhnade parandamiseks

Mõiste

Sõna "kosmeetika" on tulnud kreekakeelsest väljendist κοσμητικὴ τέχνη (kosmetikē tekhnē), mis tähendab oskust riietada ja kaunistada, samuti tuleb see sõnast κοσμητικός (kosmētikos), mis tähendab oskust korrastada ja korraldada, mis omakorda tuleb sõnast κόσμος (kosmos), tähendades muuhulgas korda ja ehteasja.^[5]

Ajalugu

Kosmeetikumide ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Dekoratiivkosmeetika ja enesekaunistamise ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Üllatuslikult oli varasematel aegadel enese värvide, puudrite ja kreemide abil ilusamaks muutmine oluline ka meestele. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid, kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes. Egiptlased kasutasid dekoratiivkosmeetikat juba 7000 aastat tagasi. Niiluse ääres peeti ilusaks värvimist malahhiidi (roheline vasemaak), galeniidi (must pliimaak) ja ookri (punane raudoksiid) abil.

Mehed ja naised iidses Sumeris, olid tõenäoliselt esimesed, kes leiutasid ja kasutasid huulepulka umbes 5000 aastat tagasi.[6] Nad purustasid vääriskive ja kasutasid seda puru näo, peamiselt huulte ja silmaümbruse kaunistamiseks.[7] Samuti kasutasid naised iidses Induse oru tsivilisatsioonis, umbes 3000 eKr kuni 1500 eKr, punast huulepulka huultele näo kaunistamiseks.[8] Iidsed egiptlased eraldasid punast värvainet põisadrust, 0,01% joodi ja veidi broommanniiti, aga see põhjustas raskeid haigestumisi. Läikiva efektiga huulepulgad valmistati algselt kalasoomustes leiduvast pärlmutterjast ainest.[9] Õõnsatest hauakambritest on leitud kuus tuhat aastat vanad Egiptuse vaaraode säilmed.[10] Nende oluliste leidude seas on muuhulgas: [1]

• Iidsed egiptlased kasutasid kohli, mis kaitses silma.
• Iidsed egiptlased kasutasid riitsinusõli kaitsva palsamina.
• Mesilasvahast, oliiviõlist ja roosiveest valmistatud nahakreemid, mida kirjeldasid roomlased.
• Vaseliini ja lanoliini 19. sajandil.

Nagu vanad roomlased, nii kasutasid kosmeetikat ka vanad kreeklased. Kosmeetikat on mainitud ka vanas testamendis, kus Jezebel värvis oma silmalauge – umbes 840 eKr – ning Estri raamatus, kus on kirjeldatud iluprotseduure.

Lääne ajaloos on kosmeetikatoodete kasutamisse suhtutud ka suure põlgusega. Näiteks 19. sajandil kuulutas kuninganna Victoria avalikult meigi sündsusetuks, vulgaarseks ja sobivaks kasutada ainult näitlejatel.

Alates 2016. aastast on maailma suurim kosmeetikaettevõte L'Oréal, mille asutas 1909. aastal Eugène Schueller, French Harmless Hair Colouring Company (praegune omanik on Liliane Bettencourt 26%, Nestlé 28%). Kosmeetikaturgu arendasid 1910. aastatel USA-s Elizabeth Arden, Helena Rubinstein ja Max Factor.

18. sajandil olid sagedased pliimürgistused, mis olid põhjustatud pliimenniku ja pliivalge sisaldusest meigis ja pulbrites, mis tekitas paistetust ja põletikku silmades, ründas hambaemaili ning põhjustas naha tumenemist. Teadaolevalt põhjustas sage kasutamine isegi surma.

Kuigi tänapäeval kasutavad naised peamiselt meiki, siis üha kasvav hulk mehi kasutava tänapäeval samuti meigitooteid, peamiselt naha punetuse ja tumedate silmaaluste varjamiseks. Peitekreemi kasutavad mehed üsna sagedasti. Kosmeetikafirmad toodavad spetsiaalselt meestele mõeldud tooteid ning mehed kasutavad neid kasvavas trendis.

Dekoratiivkosmeetika

Henri De Toulouse-Lautrec "Woman at her toilette", 1889

Kosmeetika on mõeldud kasutamiseks välispidiselt. Peamised tooted on kasutamises näol: nahahoolduskreemid, huulepulgad, meik silmadele ja näole, niisked salvrätikud, värvilised kontaktläätsed; kehal: deodorandid, losjoonid, puudrid, parfüümid, tooted beebidele, vanniõlid, vannivahud, vannisoolad ja kehavõid; kätel/küüntel: küünelakid ja käte desinfitseerimisvahendid; juustel: püsilokikemikaalid, juuksevärvid, juukselakid, ja -geelid.

Meigiks nimetatavad tooted, viitavad peamiselt toodetele, mis sisaldavad värvipigmenti ning mille eesmärgiks on muuta kasutajavälimust. Kosmeetikatoodete tootjad teevad vahet dekoratiiv- ja hoolduskosmeetika vahel. Kosmeetika, mis on mõeldud kasutamiseks näol ja silmade piirkonnas, kantakse tavaliselt nahale pintsli, meigisvammi või sõrmeotstega.

Enamik kosmeetikatooteid on mõeldud kasutamiseks kindlas kehapiirkonnas, näiteks:

• Meigialuskreem (primer) on loodud koostisega, mis sobib mitmesuguste nahaprobleemide korral. Suurem osa on mõeldud nahapooride katmiseks, meigi püsimise pikendamiseks ning meigi pealekandmise hõlbustamiseks. Meigialuskreem kantakse nahale enne meigipõhja või lauvärvi, olenevalt sellest, kuhu meigialuskreemi on nahale kantud.
• Huulepulk, huuleläige, huulepliiats, huulepalsam, lip conditioner, huule meigialuskreem (lip primer), huulesuurendaja (lip boosters) ja huulevõided: huulepulgad on mõeldud lisama huultele värvi ja tekstuuri ning enamasti on neid väga laias värvivalikus ja erineva lõppviimistlusega, nagu matt, satään või läikiv. Lip stain on valmistatud vee või geeli baasil. Võib sisaldada alkoholi, et huultele kandes jääks matt viimistlus. Lip stain annab huultele lühiajaliselt värvitooni. Enamasti on loodud veekindlaks, toode on enamasti pealekantav aplikaatorpintsli, rullikpalli või sõrmeotsaga. Huuleläike eesmärgiks on lisada huultele läiget ja värvi, samuti võib huuleäige olla lõhna või maitsega, et oleks lõbusam kasutada. Huulepalsamid on kõige sagedamini mõeldud huulte niisutamiseks, värvimiseks ja kaitsmiseks. Mõned kaubamärgid sisaldavad päikesekaitse faktorit.
• Peitekreem (concealer) peidab naha puudused. Peitekreemi kasutatakse enamasti täiendavaks punetuste, tumedate silmaaluste ja teiste naha puuduste katmiseks. Peitekreem on enamasti paksema konsistentsiga kui jumestuskreemi, andes pikemaajalise ja põhjalikuma katvuse. Tooted on mõeldud, kas ainult silmaalustele või näole. Toodet võib kasutada ka näoosade – nina, põsesarnade, lõua – modelleerimiseks.
• Jumestuskreemi (foundation) kasutatakse näo silumiseks, laikude, akne, punetuse ja ebaühtlase nahatooni katmiseks. Jumestuskreemi on saadaval paksu vedeliku, kreemi, puudri ja hiljuti ka vahu kujul. Jumestuskreem katab kõik nahatüübid, nii matid kui ka elutud.[2] Jumestus-meigialuskreemi võib ühtlasema lõpptulemuse saavutamiseks nahale kanda enne või peale jumestuskreemi. Mõned primer'id on puudri või vedeliku kujul ning on nahale kantavad enne jumestuskreemi põhjana, kui teised meigialuskreemid on aerosooli kujul ning kantakse jumestuskreemi peale meigi kinnitamiseks ning selleks, et meik kestaks kogu päeva.
• Puuder (face powder) kinnitab jumestuskreemi, andes sellele mati viimistluse, ning varjab väikesed naha puudused ja punetuse. Seda võib kasutada ka jumestuskreemi kinnitamiseks, et see püsiks kauem. Toonivaid puudreid (face powders) võib kasutada ka eraldi kerge meigipõhjana, et nägu ei oleks kaetud liiga paksu meigikihiga.
• Ruuž (rouge), põsepuna (blush or blusher) on mõeldud põskede toonimiseks, et esile tuua põsed ja anda põsesarnadele kuju. Ruuž on saadaval puudri, kreemi või vedelikuna. Eri toonides põsepuna kasutatakse naha tooni esiletoomiseks ja täiendamiseks.
• Kontuurpuudrit ja -kreemi (contour powder ja contour cream) kasutatakse näo kontuurimiseks. Tooted võivad luua illusiooni kitsamast näost või anda näole muu soovitud kuju. Naha toonist paar tooni tumedamad kontuurivad tooted ja matt lõppviimistlus loovad sügavuse illusiooni. Samal eesmärgi võib kontuurivate toodete asemel kasutada ka tumedamat tooni jumestuskreemi või meigialuskreemi.
• Valgustpeegeldavaid kreeme või puudreid (highlighter) kasutatakse tähelepanu tõmbamiseks näo kõrgematele osadele aga ka sära lisamiseks näole. Toode on vedeliku, puudri või kreemi kujul ning sisaldab sädelust andva ainet. Alternatiivina võib kasutada heledamatoonillist jumestuskreemi või meigialuskreemi.
• Päikesepuuder (bronzer) annab nahale veidi tooni, lisades kuldset või pronksjat helki ning tõstab põsesarnad esile. Toodet kasutatakse ka näo kontuurimiseks. Päikesepuuder annab loomulikuma jume seda võib kasutada igapäevaselt. Päikesepuuder tõstab esile näo tooni, lisades samal ajal kerget sädelust.[2] Toode on saadaval mati, poolmati ja sädelevana.
• Ripsmetušši (mascara) kasutatakse ripsmetele tähelepanu tõmbamiseks, tumedamaks värvimiseks, pikendamiseks, tihendamiseks jne. Seda on saadaval paljudes värvitoonides. Mõned ripsmetušid sisaldavad sära andvaid osakesi. Toodet leidub mitmes vormis, sh veekindlana, allergikutele või pisarate eest. Sageli kasutatakse pärast ripsmete koolutamist ja ripsme aluskreemi. Paljud ripsmetušid sisaldavad koostisosi, mis aitavad ripsmetel näida pikemate ja tihedamatena.
• Kulmupliiatseid, -kreeme, -vahasid, -geele ja puudreid kasutatakse kulmude värvimiseks, täitmiseks ning vormimiseks.
• Küünelakki (nail polish) kasutatakse nii sõrme- kui ka varbaküünte lakkimiseks. Läbipaistvad, värvitud lakid võivad olla mõeldud küünte tugevdamiseks või alus-või pealislakina küünelaki kaitsmiseks.
• Meigikinnituspihus (setting spray) kasutatakse viimase etapina meigi pealekandmisel. See hoiab meigi puutumatuna pika aja jooksul. Alternatiiviks meigikinnituspihusele on puuder, mis võib olla pigmenteeritud või värvitu. Mõlemad tooted hoiavad väidetavalt meigi imendumise naha sisse ja selle laialivalgumise.
• Võltsripsmeid kasutatakse, kui soovitakse liialdatud ripsmeid. Enamasti on kunstripsmed tehtud juustest või sünteetiliselt materjalist, mis on kinnitatud õhukesele riidetaolisele ribal, mis asetatakse liimiga ripsmepiirile. Kunstripsmete disain võib olla väga eriline pikkus ja värv. Mõnede kunstripsmete tegemisel on kasutatud kalliskive, sulgi ja isegi pitsi.

Kosmeetikatooteid võib kirjeldada nende konsistentsi järgi: vedelad tooted, kreemid, emulsioonid; puudrid, nii kompakt- kui ka tolmpuudrid; veevabad kreemid või pulgad.

Meigieemaldi on toode, mida kasutatakse nahale kantud meigitoodete eemaldamiseks. See puhastab naha enne järgnevaid protseduure, näiteks enne öökreemi pealekandmist.

Hooldustooted

Puhastamine (cleansing) on tavaetapp nahahoolduse rutiinis. Naha puhastamine sisaldab järgmisi samme ja/või hooldustooteid:

• Toonereid (toners) kasutatakse enamasti pärast puhastamist naha värskendamiseks, stimuleerida naha jumet ning puhastusaine, maski või meigi jääkide eemaldamiseks aga ka naha loomuliku pH tasemee tasakaalustamiseks. Toode kantakse tavaliselt näole puuvillase vatipadjaga aga seda võib pritsida näole ka aerosoolipudelist. Toonerid sisaldavad tavapäraselt alkoholi, vett ja taimeekstrakte või muid kemikaale, sõltuvalt nahatüübist, kas see on rasune, kuiv või kombineeritud. Alkoholi sisaldavad toonerid võivad panna naha kipitama ja on mõeldud pigem rasusele nahale. Kuiva ja normaalset nahka tuleks hooldada alkoholivabade tooneritega. Nõiapuu lahus on populaarne tooner, mis sobib kõigile nahatüüpidele aga saadaval on ka palju teisi tooteid. Paljud tooted sisaldavad salitsüülhapet ja/või bensoüülperoksiidi. Seda tüüpi toonerid on mõeldud nii rasusele kui aknelisele nahale.
• Näomask (facial mask) on hooldus/toode, mis kantakse nahale ning hiljem eemaldatakse. Maskid kantakse harilikult kuivale puhastatud nahale, vältides silmaümbruspiirkonda ka huuli.
  • Savi baasil valmistatud maskides on kasutatud kaoliini või Fulleri mulda (Fuller's earth) eeterlike õlide ja kemikaalide transportimiseks nahka ning jäetakse tavaliselt nahale seni kuni mask on täiesti kuivanud. Savi kuivades imab see naha pinnalt üleliigse õli ja mustuse ning võib aidata puhastada ummistunud poore või tõmmata komedoone nahapinnale. Tänu oma kuivatavale toimele võiks savi-baasil maske kasutada ainult rasuse naha puhul.
  • Koorivad maskid on tavapäraselt geelja konsistentsiga ning sisaldavad happeid või naha koorimist hõlbustavaid koorivaid koostisosi, koos koostisosadega, mis niisutavad, siluvad kortse või hooldavad ebaühtlast nahatooni. Maskid jäetakse nahale kuivama ning seejärel kooritakse õrnalt maha. Neid maske ei tohiks kasutada inimese kellel on kuiv nahk, kuna maksid on väga kuivatava toimega.
  • Lehtmaskid on suhteliselt uus toode, mis on saanud eriti populaarseks Aasias. Lehtmask koosneb õhukesest puuvillasest kangast, millesse on lõigatud augud silmade ja huulte jaoks, nii, et mask sobiks näo kontuuridega ja millesse on kantud õhukese kihina seerumid ja nahahooldustooted; lehed võiva olla immutatud hooldustootega. Maske on saadaval kõigile nahatüüpidele ja kõigile nahaprobleemidele. Lehtmaskide kasutamine on kiirem, vähem määriv ning nende kasutamine ei eelda eriteadmisi ega -varustust.
• Koorijad (exfolianst) on tooted, mis aitavad maha koorida kuivad ja surnud naharakud, parandades naha välimust. See saavutatakse pehmete hapete või teiste kemikaalide abil, mis eemaldab surnud naharakud või koorivate ainetega, mis füüsiliselt koorivad surnud naharakus nahalt. Koorimine tasandab ebaühtlast nahka, parandab naha vereringet, puhastab ummistunud poore ning vähendab arme ja kiirendab nende paranemist.
  • Keemilised koorijad (chemical exfoliants) võivad sisaldada sidrunihapet (tsitrusviljadest), äädikhapet (äädikast), õunhapet (puuviljades), glükoolhapet, piimhapet või salitsüülhapet. Koorijad võivad olla vedelikud või geelid ning võivad sisaldada või mitte abrasiive, et eemaldada surnud naharakke.
  • Abrasiivsed koorijad (abrasive exfoliants) võivad olla geelid, kreemid, losjoonid aga ka esemed nagu: loofad, mikrokiudkangad, looduslikud käsnad, mida võib kasutada naha koorimiseks, ringjate liigutustega neid nahal hõõrudes. Geelid, kreemid või losjoonid võivad sisaldada happeid, mis aitavad surnud naharakke eemaldada ja abrasiive nagu mikropärlid, meresool, suhkur, jahvatatud pähklikoori, riisikliisid või jahvatatud aprikoosikive. Sool ja suhkur kalduvad olema kõige tugevamad koorijad, samal ajal kui näiteks riisikliid on õrn koorija.
• Niisutajad (moisturizers) on kreemid, mis niisutavad nahka ning aitavad sellel püsida niisutatuna; võivad sisaldada eeterlikke õlisid, taimeekstrakte või kemikaale, mis aitavad kontrolli all hoida naga rasu või vähendada nahaärritust. Öökreemid on tavaliselt niisutavamad kui päevakreemid, kuid võivad olla liiga paksud või rasked päeval kasutamiseks, ning sellest ka nende kreemide nimetus. Toonitud niisutajad sisaldavad väikeses koguses meigipõhja, mis võib katta vähest punetust või ühtlustada nahatooni. Harilikult kantakse toode näole sõrmeotste või puuvillase vatipadjaga, vältides huuli ja silmaümbrust. Silmadele ja näole ette nähtud niisutajad erinevad üksteisest. Silmaümbruse nahk on äärmiselt õhuke ja tundlik ning on enamasti esimene näo piirkond, kus on naga vananemise ilmingud. Silmakreemid on enamasti väga kerged losjoonid või geelid ja on harilikult väga õrnad; mõned võivad sisaldada koostisosadena kofeiini või K-vitamiini, et vähendada turseid ja musti rõngaid silmaümbruses. Silmakreeme või -geele tuleks kanda kogu silmaümbruspiirkonnale sõrmeotstega tupsutavate liigutustega.

Õigusraamistik

Maailmas

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO) avaldas uue suunised kosmeetikatoodete ohutu tootmise korra heas tootmistavas (Good Manufacturing Practices (GMP)). Mitmete riikide vastutavad organid on standardi ISO 22716:2007 heaks kiitnud, asendades efektiivselt kehtivad juhised ja standardid. ISO 22716 annab tervikliku lähenemise kvaliteedijuhtimises neile, kes on seotud kosmeetikatoodete tootmise, pakendamise, testimise, ladustamise ja transpordiga. Standard käsitleb kõiki tarneahela aspekte alates varasest tooraine ja komponentide tarnimisest kuni lõpptoote tarnimisest tarbijani.

Standard põhineb teisel kvaliteedijuhtimissüsteemil, tagades sujuva integratsiooni selliste süsteemidega nagu ISO 9001 või British Retail Consortiumi (BRC) standardil tarbekaupadele. Seega, on selles kombineeritud hea tootmistava kasulikkuse, sidudes selle kosmeetikatoodete ohutuse üldise majandusekeskkonna parandamise töövahenditega, mis võimaldab ettevõtetel täita tarbijate üleüldisi nõudmisi kosmeetikatoodete ohutuse sertifitseerimisele.

Kuna mikroobne saastumine on kosmeetikatoodete kvaliteedi seisukohalt üks suuremaid mureküsimusi, kehtestas ISO 2012. aasta juulis standardi, mis näeb ette kosmeetikatoodete antimikroobse kaitstuse hindamist, säilitamise tõhususe testimist ja mikrobioloogiliste riskide hindamist.

Euroopas

Euroopa Liidus kosmeetika ja isikliku hügieenitoodete tootmine, märgistamine ja tarnimine on reguleeritud määrusega (EÜ) nr EC 1223/2009. See kehtib kõigi EL-i maades ja Islandis, Norras ja Šveitsis. See määrus kehtib nii ühemehe ettevõtetel, mis toodavad ainult ühte toodet samavõrra kui suurtele rahvusvahelistele. Kosmeetikatoodete tootjad ja importijad peavad nõustuma rakendatavate regulatsioonidega, selleks, et oma tooteid ELi-siseselt müüa. Selles valdkonnas on tavapärane toetuda sobiva kvalifikatsiooniga osapoolele, nagu sõltumatu kolmanda osapoolena kontrolli- ja testimisettevõte, tagamaks kosmeetikatoodete vastavust toodetele kohaldatavate määrustega ja muude asjakohaste õigusaktidega, sh REACH-määrus GMP, ohtlikud ained jne.

Euroopa Liidus on kosmeetikatoodete ringlus ja nende ohutus olnud õigusaktides teemaks alates 1976. aastast. Üks uuemaid muudatusi on loomkastete keeld kosmeetikatööstuses. Kosmeetikatoodete testimine loomadel on Euroopa Liidus olnud ebaseaduslik alates 2004. aasta septembrist ning samade toodete eri koostisosade testimine loomadel on keelatud osaliselt 2009. aasta märtsist ja täiesti keelatud 2013. aastast.

Kosmeetika regulatsioonid on Euroopas sageli ajakohastatud, et järgida trende ja uusi tehnoloogiaid, samal ajal tagades toodete ohutuse. Näiteks on kõik määruse 1223/2009 lisad suunatud inimese tervise potentsiaalsetele riskidele. Vastavalt EL regulatsioonidele on Euroopas kosmeetikatoodete tootja, jaemüüjad ja importijad määratud vastutavaks isikuks. Uus staatus tähendab, et vastutaval isikul on seaduslik vastutus tagada, et kosmeetikatooted ja kaubamärgid, mida nad toodavad või müüvad, vastavad kehtivatele kosmeetikatoodete eeskirjadele ja normidele. Vastutav isik on vastutav ka dokumentide eest, mis sisaldub dokumente nagu tooteandmikus (Product Information File (PIF)), tooteinfoleht, mis sisaldab kosmeetikatoote ohutusaruannet, toote kirjeldust, GMP aruannet või toote otstarvet.

Eestis

Eestis reguleerivad kosmeetikumide käitlemist järgmised seadused ja muud õigusaktid ning täideviivat õigust omavad asutused:

• Kaubandustegevuse seadus, mis täpsustab jae- ja hulgikaubanduse olemust, missugustele tingimustele peab müüdav kaup vastama ning missuguste organite poolt on korraldatud järelevalve.
• Tarbijakaitseseadus ja keeleseadus kinnitavad, et tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele tarbijakaitseseaduse alusel.
• Tarbijakaitseamet ütleb, et tarbijale antav teave peab olema tõene ja arusaadav ning esitatud tarbijale eesti keeles. Tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega ei tohi kaubale või teenusele omistada omadusi, mis sellel puuduvad, või anda mõista, et kaubal või teenusel on erilised omadused, kui tegelikult on omadused samasugused nagu kõigil seda laadi kaupadel või teenustel.
• Rahvaterviseseadus ütleb, et kosmeetikatooted peavad olema sellise koostisega ja käideldud viisil, et nad ettenähtud kasutamise korral oleksid ohutud inimese tervisele.

Kosmeetikatoodete kasutajatele

Kosmeetikatoodete kasutajad saavad informatsiooni kosmeetikatoodete ohutuse kohta Terviseameti kodulehelt. Samuti leiab sealt infot kosmeetikatoodete tõsise soovimatu mõju (TSM) kohta.