Kesk-Ida-Alpid
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Aprill 2020) |
Kesk-Ida-Alpid (saksa: Zentralalpen või Zentrale Ostalpen), ka Austria Kesk-Alpid (saksa: Österreichische Zentralalpen) või lihtsalt Kesk-Alpid koosnevad Ida-Alpide peaahelikust Austrias ning külgnevates Šveitsi, Liechtensteini, Itaalia ja Sloveenia piirkondades.
Mõiste "Kesk-Alpid" on Austria geograafias väga tavaline kui üks seitsmest riigi peamisest maastikupiirkonnast. "Kesk-Ida-Alpid" on tavaliselt kasutusel seoses Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsiooniga (Alpenvereinseinteilung, AVE). Kesk-Alpid moodustavad Alpi veelahkme idaosa, selle keskse mäeaheliku, samuti need mäestikud, mis seda põhja või lõuna suunas laiendavad või sellega kaasnevad.
Kõrgeim mägi Austria Kesk-Alpides on Großglockner (3798 m).
Paiknemine
[muuda | muuda lähteteksti]Kesk-Alpides on Ida-Alpide kõrgeimad tipud, ning need paiknevad Põhja-Lubjakivialpide ja Lõuna-Lubjakivi Alpide vahel, millest nad erinevad geoloogilise koostise poolest.
Mõistet "Kesk-Ida-Alpid" võib laiemalt kasutada ka viitamiseks Ida-Alpide suuremale, peamiselt Austrias asuvale alale, mis ulatub Bergamo Alpide jalamilt Como järve ääres ja Bernina Alpidest Ida-Šveitsi Graubündeni kantonis piki Liechtensteini Reini kallast läänes kuni madalate mägedeni Muri jõest idas, sealhulgas Hochwechsel Austria Steiermargi liidumaal. Inni, Salzachi ja Ennsi jõe orud tähistavad nende põhjapiiri, Drava jõgi (laias laastus Periadriaatiline murrang) nende lõunapiiri. Kavandatud SOIUSA süsteemis hõlmavad "Kesk-Ida-Alpid" Reetia Alpe, millest Bernina Alpides on 4049 m kõrge Piz Bernina Šveitsis, idapoolseim 4000 m tipp Alpides. Kuid AVE süsteemis on täielikus Mäestikurühmade loendis Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioonis Bernina ja naabermäestikud Lääne-Lubjakivi Alpides, mitte Kesk-Ida-Alpides, nagu Alpiklubi neid defineerib.
Kesk-Alpid kui peamine maastikupiirkond Austrias
[muuda | muuda lähteteksti]Austrias jagunevad Ida-Alpid Põhja-Alpideks, Grauwackenzone, Kesk-Alpideks ja Lõuna-Alpideks. Viimane asub Lõuna-Kärntenis, kuid peamiselt Kirde-Itaalias.
Kesk- ja Põhja-Alpe eraldab Põhja pikimadalik (nördliche Längstalfurche), joonel Klostertal – Arlberg – Inni org – Salzachi org kuni Zelli järveni – Wagraini kõrgustik – Ülem-Ennsi org – Schoberi kuru – Mürzi oru Alpid – Semmering – Lõuna-Viini bassein. Kesk- ja Lõuna-Alpe eraldavad Lõuna pikiorg (südlichen Längstalzug) Pusteri org (Rienz Valle – Toblachi väli – Ülem-Drava (Drau) org) – Drava org – Klagenfurti bassein – Meža (Mieß) või Periadriaatiline murrang, mis ei lange Lõuna pikimadalikuga täielikult kokku.
Geomorfoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Mäestikus on kõrgeimad tipud Ida-Alpides ja see on kõige liustikulisem. Ida- ja Lääne-Alpide vahelist üleminekuala domineerivad selle tipud selgelt lääneosas (Piz d'Err, Piz Roseg). Perimeetril on aga ka vähemkõrgeid, sageli vähemkaljuseid mäeahelikke, nagu Gurktali Alpid ja idapoolne jalam.
Ida-Alpe eraldab Lääne-Alpidest joon Bodeni järvest Como järveni piki Alpenrheintali orgu ja üle Splügeni kuru.
Geoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]
ning mitmest tektoonilisest lõhest, piirkondlikust kattest ja tektoonilisest saarest Mall:Farbindex Mall:Farbindex Mall:Farbindex
Kesk-Alpid koosnevad peamiselt erinevate Austria Alpide tektooniliste lõhede (Alam- ja Ülem-Austria Alpides) gneiss- ja kiltkivimitest, välja arvatud Hohe Tauerni ja Engadini lõhed, kus need koosnevad enamasti juurakivimitest ja lubjakividest ning kohati (Bergell ja Rieserferner) ka graniidist. Austria Alpide tektoonilised lõhed on tõugatud üle Penninikumi tektooniliste lõhede virna. Autohtoonsete kristallkivimite massiive, mis Alpi kurrutuse ajal vaevu liikusid, Kesk-Alpides ei esine – erinevalt Lääne-Alpidest. Eelpool nimetatud graniit tungis Periadriaatilise murrangu murrutsooni lähedale. Lääne-Alpides puudub selline jaotus Põhja-Lubjakivialpideks, Kesk-Alpideks ja Lõuna-Lubjakivialpideks.
Austria Alpid sukelduvad Alpide idaservas Alpi neemiku ja Kesk-Doonau madaliku tertsiaari setete alla. Selles murdumistsoonis on aktiivne vulkanism (näiteks Steiermargi liidumaa termiline piirkond).
Alpiklubi klassifikatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Mäestikurühmade loend Alpiklubi Ida-Alpide klassifikatsioonis
Kesk-Ida-Alpid hõlmavad AVE klassifikatsiooni järgi ka järgmisi Lääne-Ida-Alpide mäestikke, mis geoloogiliselt kuuluvad Lõuna-Alpidesse ja kuuluvad ka Lääne-Lubjakivi Alpide alla:
| AVE- nr. |
Nimi | Kaart | Riik | Kõrgeim mägi | Kõrgus (m) | Pilt |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 63 | Plessuri Alpid |  Šveits
|
Aroser Rothorn | 2980 | 
| |
| 64 | Oberhalbsteini Alpid | Šveits Itaalia
|
Piz Platta | 3392 | 
| |
| 65 | Albula Alpid | Šveits
|
Piz Kesch | 3418 | 
| |
| 66 | Berninagruppe | Itaalia Šveits
|
Piz Bernina | 4049 | 
| |
| 67 | Livigno Alpid | Itaalia Šveits
|
Cima de’ Piazzi | 3439 | 
| |
| 68 | Bergamo Alpid | Itaalia
|
Pizzo di Coca | 3052 | 
|
Ortleri Alpid, samuti Sobretta-Gavia-Gruppe klassifitseeritakse mõnikord samuti Kesk-Alpidesse, kuna need asuvad Periadriaatilise murrangu geoloogilisest rikkest põhja pool; üldises piirkondlikus geograafilises mõttes peetakse neid aga Lõuna-Lubjakivi Alpide osaks, kuna need on Valtellina (Adda) – Vinschgau (Etsch) pikiorust lõunas. Ka kivimi mõistes on Ortleri peatipp Lõuna-Lubjakivi Alpide osa.