Kalvi Aluve
Ilme
Kalvi Aluve (7. mai 1929 Rakvere – 28. september 2009 Tallinn) oli eesti arhitekt ja arhitektuuriajaloolane.
Ta lõpetas 1948. aastal Tapa Keskkooli ja 1954. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi arhitektina.
Pühendas oma elu ajaloolise arhitektuuri uurimisele ja restaureerimisele. Töötas aastatel 1957–1995 Tallinnas Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja selle järglasasutustes. Spetsialiseerus eesti vanema ehituspärandi uurimisele, mille vanuse selgitamisel rakendas dendrokronoloogilist meetodit.[1] Hilisemas perioodis tegeles vanema kiviarhitektuuri uurimisega, peamiselt linnustega.
Tegeles ka akvarelli ja õlimaaliga.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980 – Nõukogude Eesti preemia Kuressaare vanalinna restaureerimise ja tänapäeva vajadustele kohandamise projekti autorkonnas
- 1984 – Eesti NSV teeneline arhitekt
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Projektid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1958–1962 Tallinna dominiiklaste klooster
- 1960–1965 Koeru kõrtsihoone
- 1966–1967 Tartu Ülikooli peahoone aula
- 1968–1977 Kuldlõvi trahter Audrus
- 1971–1985 Kuressaare linnuse konvendihoone
- 1976–1977 Kolu kõrts
- 1977–1983 Porkuni linnuse väravatorn
- 1983–1992 Haapsalu Toomkirik. Kaasautor S. Olop
- 1993 – Paide linnuse peatorn (Vallitorn)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Postijaamast tänapäevani". Tallinn 1965
- "Tartu Ülikooli aula". Kaasautor Roman Valdre. Tallinn 1970
- "Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis". Tallinn 1976
- "Kuressaare linnus-kindlus". Tallinn 1977
- "Kuressaare linnus". Tallinn 1980
- "Veste ehitusmälestistest". Tallinn 1983
- "Elustunud ehituskunst". Tallinn 1985
- "Eesti keskaegsed linnused". Tallinn 1993
- "Haapsalu piiskopilinnus". Tallinn 1998
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Tomps, Fredi. Lahkunud on arhitekt ja arhitektuuriajaloolane KALVI ALUVE. https://web.archive.org/web/20160508183115/http://www.arhliit.ee/uudised/eal/559/
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jevgeni Kaljundi. "Aluve, Kalvi" // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 25-26