Kalefeld
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2019) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2019) |
| Kalefeld | |
|---|---|
|
| |
 | |
Pindala: 84,2 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 6089 (31.12.2022)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 51° 48′ N, 10° 2′ E | |
 Valla asend Northeimi kreisis |
Kalefeld on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Valla pindala on 84,16 km². 31. detsembril 2017 elas seal 6354 inimest. Vald asub umbes 10 km Northeimist põhjas.
Valda kuuluvad Dögerode, Eboldshauseni, Echte, Kalefeldi, Oldenrode, Oldershauseni, Sebexeni, Westerhofi, Wiershauseni ja Willershauseni küla.
2008. aastal kaevati linna lähedalt välja Rooma lahinguväli. Praegu on väga tõenäoline, et Rooma leegionärid võitsid lahingu kohalike germaani võitlejate vastu.
Rooma lahinguväli 3. sajandi algusest
[muuda | muuda lähteteksti]2008. aasta suvel kaevasid Saksa arheoloogid välja Germaanias väga tõenäoliselt Rooma leegionäride ja germaani hõimude vahel toimunud lahingu jäänused. Esimesed arheoloogilised leiud tegid 2000. aastal künklikus männimetsa piirkonnas Hannoveri ja Kasseli vahel harrastusarheoloogid, kes avastasid metalliotsijate abil metallesemeid.
Arheoloogid on nüüd selgitanud, et kuru suudmes toimus äge lahing, mida nüüd kutsutakse Harzhorni lahinguks, kus osalesid vibukütid ja ratsavägi, varustatud pikamaa katapultidega, mis suudavad läbistada kilpe 300 meetri kaugusel.
Juhtiva arheoloogi Petra Lönne järgi näitavad leiud, et lahingus osales võib-olla tuhat roomlast. See on ainulaadne, hästisäilinud koht. Siiani on leitud umbes 600 eset, sealhulgas odad, nooleotsad, kirved, turviseplaadid, telgivaiad, katapuldipoldid ja mündid. 2013. aastal avastati ka täielik postikott.
Üks selline münt kujutab Rooma keiser Commodust, kes valitses aastatel 180–192 (terminus post quem), samas kui mõõkade ja vankrite fragmendid näitavad, et lahing toimus 3. sajandi esimesel poolel.
Vastupidi Saksa meedia arvamusele, et roomlased tõmbusid täielikult Reini jõe taha Teutoburgi metsa veresauna järel, milles tapeti tuhanded leegionärid, teatavad ajaloolised ürikud korrapäraselt sõjaväelistest operatsioonidest kui karistusretkedest Reinist idas.
Sellistest sõjalistest operatsioonidest teatatakse Caracalla ja Maximinus Thraxi ajast, viimane on esimese Rooma sõdurkeiser, kes valitses lühidalt aastatel 235–238, mõlemad osalesid isiklikult operatsioonides germaani hõimude vastu.
2009. aasta aprillis esitasid vastutavad arheoloogid kuus äsjaleitud hõbedast denaari: üks Caracalla, kolm Elagabaluse ja kaks Severus Alexanderi. Uus avastus kitsendab lahingu ajavahemikku 230 kuni 235.
2012. aasta jaanuarist on teada ka üks Rooma lahingus osalenud üksus: Rooma insenerikirves (dolabra), mis leiti lahinguväljalt, on kirjega LEG IIII (4. Leegion) ja täiendavate tähtedega, mis näitavad, et selle omanik kuulus Legio Quarta Flavia Severianan Alexandrina, mis oli paigutatud Singidunumisse (nüüd Belgrad Serbias).
Kirikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Weissenwasserkirche, ehitatud 1145. aastal, romaani stiilis
- Liebfrauenkirche, ehitatud 1872. aastal Conrad Wilhelm Hase plaanide järgi
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.
