Johann Sigismund (Brandenburg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2020) |
| Johann Sigismund | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
8. november 1572 Halle |
| Surmaaeg |
23. detsember 1619 (47-aastaselt) Berliin |
Johann Sigismund (8. november 1572 – 23. detsember 1619) oli Hohenzollernite dünastiast Brandenburgi kuurvürst. Temast sai Preisimaa hertsog abielu kaudu hertsoginna Annaga, Preisimaa hertsogi Albrecht Friedrichi vanema tütrega, kes suri poegadeta. Selle abieluga loodi Brandenburg-Preisimaa.
Brandenburgi kuurvürst ja Preisimaa hertsog
[muuda | muuda lähteteksti]Johann Sigismund sündis Halles Joachim Friedrichi ja tolle esimese naise Katharina pojana. Ta järgnes oma isale kui Brandenburgi markkrahv 1608. aastal. 1611. aastal reisis Johann Sigismund Königsbergist Varssavisse, kus ta 16. novembril 1611 andis truudusvande Poola kuningale Zygmunt III Wazale (Preisimaa hertsogiriik oli sel ajal Poola vasall). Temast sai Preisimaa hertsog ametlikult 1618. aastal, ehkki ta oli juba mitu aastat varem vaimuhaige Albrecht Friedrichi nimel regent. Ta sai 1616. aastal insuldi, millest ta ei paranenud ja suri 1619. aastal.
Johann Sigismund kinkis Reichshof Castropi oma õpetajale ja koolitajale Carl Friedrich von Bordeliusele, samas sai ta 1614. aasta Xanteni lepinguga Kleve, Marki ja Ravensbergi territooriumid.
Religioonipoliitika
[muuda | muuda lähteteksti]Johann Sigismundi kõige olulisem tegevus oli tema üleminek luterlusest kalvinismi pärast seda, kui ta oli varem Poola kuninga survel võrdsustanud katoliiklaste ja protestantide õigused Preisimaa hertsogiriigis. Ta pöördus kalvinismi tõenäoliselt oma 1606. aasta visiidil Heidelbergi, kuid alles 25. detsembril 1613 võttis ta armulaua sakramenti avalikult kalvinistliku riitusega. Valdav enamus tema Brandenburgi alamatest, sealhulgas tema naine Anna Preisimaalt, jäid siisku sügavalt luterlikeks. Pärast seda, kui kuurvürst ja tema kalvinistlikud õukonnaametnikud koostasid 1614. aasta veebruaris plaani elanikkonna massiliseks uude usku pööramiseks, nagu nägi ette Saksa-Rooma riigi reegel Cuius regio, eius religio, toimusid tõsised protestid, kus tema naine toetas luterlasi. Vastupanu oli nii tugev, et 1615. aastal taganes Johann Sigismund kõigist sunniviisilise pööramise katsetest. Selle asemel lubas ta oma alamatel olla kas luterlik või kalvinistlik vastavalt nende enda südametunnistuse diktaadile. Edaspidi oli Brandenburg-Preisimaa kahe-konfessionaalne riik.
Perekond ja lapsed
[muuda | muuda lähteteksti]30. oktoobril 1594 abiellus Johann Sigismund Preisimaa Annaga, Albrecht Friedrichi (1553–1618) tütrega. Nad said järgmised lapsed:
- Georg Wilhelm (13. november 1595 – 1. detsember 1640)
- Anna Sophia (15. märts 1598 – 19. detsember 1659)
- Maria Eleonora (11. november 1599 – 28. märts 1655)
- Katharina (28. mai 1602 – 27. august 1644)
- Joachim Sigismund (25. juuli 1603 – 22. veebruar 1625)
- Agnes (31. august 1606 – 12. märts 1607)
- Johann Friedrich (18. august 1607 – 1. märts 1608)
- Albrecht Christian (7.–14. märts 1609)
| Eelnev Joachim Friedrich |
Brandenburgi kuurvürst 1608–1619 |
Järgnev Georg Wilhelm |
| Eelnev Albrecht Friedrich |
Preisimaa hertsog 1618–1619 |
Järgnev Georg Wilhelm |
| Eelnev Vakantne Xanteni leping viimane tiitli kandja Johann Wilhelm |
Kleve hertsog, Marki krahv, Ravensburgi krahv 1614–1619 |
Järgnev Liideti Brandenburgiga |