Inglise park

See artikkel räägib üldmõistest; mõne pargi nimi on Englischer Garten

Inglise park (ka Inglise stiilis park, Inglise pargistiil) on pargikujunduse stiil, mis vastandub Prantsuse pargistiilile.

Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada).

Inglise pargistiili looja on William Kent. Inglise maastikupargi ideed levisid ka Mandri-Euroopa moodsatesse aedadesse ja parkidesse. Eriti ulatuslikult rakendati ja kohandati "Inglise ideed" Saksamaal. Saksa kultuuriruumist said omakorda mõjutust Eesti mõisnikud ning Eestis tegutsenud kunstnikud, kellest paljud õppisid saksa klassitsismi keskustes Leipzigis ja Dresdenis just ajal, mil rohealad neis linnades kujundati ümber Inglise parkideks^[1]. Enamik tänini säilinud Eesti ajaloolistest parkidest pärineb just Inglise pargi valitsusajast. Mitme mõisa asukohavalikul sai määravaks just võimsate vaadete olemasolu^[1]. Pargid paigutati romantilisse maastikku, näiteks mererannale, jõgede ja järvede äärde, küngastele. Hea näide on Keila-Joa mõis, mis on seatud mere ja jõe lähedusse ning kust avanevad vaated peahoone ees pahisevale kosele. Viljandi lähedale Heimtalisse rajati võimas park, mis pakkus kauneid vaateid Raudna ürgorule. Põlismetsa harvendades kujundati kauneid puuderühmi ja salusid, vaateid kõrgetele jämedate tüvedega puudele, metsa ja muruga kaetud küngastele, allikatega orgudele, metsalillede, põõsaste ja lehmakarjadega rohumaadele^[2].

Vaata ka

Prantsuse park

Galerii

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Liis Pählapuu, Aedade järelelu, EKM, 2013
↑ Ants Hein, Aed ja aeg. Piirjooni eesti aiakunsti vanemast ajaloost, Tallinn, 2007

[:0-1] 1,0 ^1,1 Liis Pählapuu, Aedade järelelu, EKM, 2013

[2] Ants Hein, Aed ja aeg. Piirjooni eesti aiakunsti vanemast ajaloost, Tallinn, 2007

[1]

[2]