Ilmeniit

Ilmeniit Ilmeni mägedest Miassi lähistel

Ilmeniit on rauda ja titaani sisaldav mineraal. Titaani avastas Inglismaal Cornwallis William Gregor 1791. aastal just sealset ilmeniiti uurides.

Ilmeniidi idealiseeritud keemiline valem on FeTiO₃ Mineraal on nõrgalt magnetiliste omadustega, kas musta või terashalli värvi. Ilmeniit on üks olulisemaid titaanimaake. Mineraal sisaldab sageli ka magneesiumit ja mangaani ning võib esineda koos geikieliidi ja pürofaniidiga (eriti kimberliidi koostises). Ilmeniit võib esineda ka koos hematiidiga; kõrgematel temperatuuridel moodustunud purskekivimites võivad need seguneda. Ilmeniidist võib moondel tekkida leukokseen; leukokseeni esinemine on üks tunnus, mille järgi ilmeniiti leida võib. Sarnase välimusega magnetiidist aitab ilmeniiti eristada tema tugevam pleokroism (ilmneb pruunikasroosa alatoon).

Ilmeniidi kristallstruktuur

Ilmeniidile on omane trigonaalne süngoonia. Struktuurilt sarnaneb see korundiga. Ilmeniidi kõvadus Mohsi skaalal on 5-6.

Ilmeniit esineb paljudes tardkivimites ja moondekivimites. Seda esineb sageli suuremates sillides. Magneesiumi sisaldav ilmeniit on sageli kimberliidi tekke indikaatoriks ja sel juhul esineb see koos vilkude, amfibooli, rutiili ja diopsiidiga. Mangaani sisaldav ilmeniit esineb sageli graniitsetes kivimites; seal võib see sisaldada ka nioobiumit.

Ilmeniit on saanud nime Ilmeni mägede järgi Miassi lähistel, kus seda esimest korda kirjeldati.

Kaevandamine

Tellnesi ilmeniidikarjäär Norras

Ilmeniiti kaevandatakse põhiliselt titaandioksiidi tootmiseks. 2011. aastal toodeti 47% sellest ainest just ilmeniidist. Töötlemisel kasutatakse kas Knolli meetodit või töötlemist sulfaatidega. Suuremad titaandioksiidi tootjad on Dupont, Cristal Global, Huntsman, Kronos ja Tronox. Suurimad kaevandajad on Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Austraalia.

Suuremad avastatud ilmeniidimaardlad, mida pole veel kasutusele võetud, asuvad Soomes (Karhujupukka maardla Kolari lähistel), Balla-Balla maardla Pilbary lähistel Lääne-Austraalias ja Pooncary mineraalliiva maardla Austraalias.

Ilmeniit Kuul

Ilmeniiti on avastatud ka Kuu kivimiproovides, seal on see suure magneesiumisisaldusega. 2005. aastal alustas NASA Hubble'i teleskoopi kasutades Kuul asuvate ilmeniidimaardlate kaardistamist, kuna selle mineraali olemasolu on tähtis eeldus võimaliku baasi rajamiseks.