Ermlandi piiskopkond
|
See artikkel räägib kesk- ja uusaegsest piiskopkonnast Preisimaal, kaasaegse peapiiskopkonna kohta vaata: Warmia peapiiskopkond |
|
Ermlandi piiskopkond 1243–1772 | |
 Ermlandi vürstpiiskopi vapp
| |
 Ermlandi piiskopkonna asend Ida-Preisimaal, Preisimaa hertsogkonna juures | |
| Valitsusvorm | piiskopkond |
|---|---|
| Pealinn | Heilsberg |
| Religioon | ristiusk (katoliiklus) |
| Peamised keeled | ladina keel, saksa keel |
Ermlandi piiskopkond (saksa keeles Bistum Ermland, poola keeles Biskupstwo Warmińskie, ladina keeles Dioecesis Varmiensis) oli katoliiklik piiskopkond ja riik Preisimaal, Warmias.
Piiskopkonna moodustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Ermlandi piiskopkonna rajasid 1243. aastal paavst Innocentius IV ja tema legaat Modena Wilhelm koos Samlandi, Pomesaania ja Kulmi piiskopkondadega. Esialgu oli see eksemtne, alludes otse paavstile. Alates 1245. aastast kuulus see aga koos teiste Preisimaa piiskopkondadega Preisi- ja Liivimaa peapiiskopkonda, mis 1251. aastal nimetati Riia peapiiskopkonnaks.
Territoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Piiskopkonna diötsees hõlmas Preisimaa keskosa. Piiskopi ilmalik valdus ehk stift moodustas diötseesist kolmandiku ja selle peamisteks keskusteks olid Heilsberg, Braunsberg ja Frauenburg. Piiskop resideeris enamasti esimeses, teistes asus erinevatel aegadel aga toomkapiitel. Kaks kolmandikku piiskopkonnast kuulus Saksa ordu võimu alla.
Valitsemine
[muuda | muuda lähteteksti]Erinevalt teistest Preisimaa piiskopkondadest oli Ermlandi piiskopkond suhteliselt iseseisev, sest sealset toomkapiitlit ei inkorporeeritud Saksa ordusse (toomhärrad ei pidanud olema Saksa ordu liikmed) ning ka piiskopid polnud tavaliselt orduvennad.
Alates 14. sajandi keskpaigast väitis Ermlandi piiskop puhuti end olevat ka Saksa-Rooma riigivürst, kuigi ükski kuningas ega keiser teda selleks ei kinnitanud. Küll tunnustati teda vürstpiiskopina (ilmalikku võimu omava vaimulikuna). Sidemed keisririigiga jäid siiski väga nõrgaks.
Pikemalt artiklis Ermlandi piiskoppide loend
Piiskopkonna sõjalise kaitse eest vastutas kuni 15. sajandini Saksa ordu. Seetõttu saatis piiskop oma vasalle ka orduvägede koosseisus Leedu-vastastele sõjaretkedele ning lubas oma linnustesse ordu sõjasalku. Kuid 1466. aastal muutus olukord pärast ordu lüüasaamist Poola käest oluliselt: Lääne-Preisimaa liideti otseselt Poola kuningriigiga, Poola kuningas aga sai Ermlandi piiskopi uueks kaitseisandaks.
Järgnevatel kümnenditel proovisid Poola valitsejad Ermlandi piiskopivalimisi enda kontrolli alla saada, kuid edutult. Piiskopid apelleerisid edukalt paavstile, Riia peapiiskopile ja mitmetele ilmalikele valitsejatele. Alles 1512. aastal sõlmiti Zygmunt Vana ja Ermlandi seisuste vahel leping, millega Poola kuningas määras neli Preisimaalt pärinevat piiskopikandidaati, kelle seast kapiitel valis ühe piiskopiks. Piiskopkond (stift) ise jäi Poola kuninga otsese võimu alt jätkuvalt välja.
Segaste aegade tõttu püüdsid Ermlandi piiskopid alates 15. sajandi lõpust saavutada eksemtsust (otseallumist paavstile). Esialgu see neil siiski ebaõnnestus, sest paavstid käsitasid neid jätkuvalt Riia peapiiskopi sufragaanidena. Alles pärast seda, kui Riia peapiiskopkond 1566. aastal likvideeriti, sai Ermlandist otseselt Rooma paavstile alluv piiskopkond.
Vürstpiiskopkonna likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Ermlandi vürstpiiskopkond likvideeriti alles 1772. aastal, kui selle territoorium läks esimese Poola jagamisega Preisimaa kuningriigile. Kuningas Friedrich II säilitas küll katoliikliku piiskopkonna, kuid selle ilmalikud valdused liideti Preisimaaga.
Teise maailmasõja järel aeti sealsed elanikud (peamiselt sakslased) Ermlandist minema ning see liideti Poolaga, misjärel hakati kasutama nimekuju Warmia piiskopkond. Piiskopitool jäi kuni 1972. aastani tühjaks, kuid alates 1992. aastast on Warmia peapiiskopkond.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Ermlandi piiskopkond |