Delhi

See artikkel räägib India linnast; India haldusüksuse kohta vaata artiklit Delhi liiduterritoorium; Hiina maakonna õigustega linna kohta vaata artiklit Delhi (Hiina)

---

Delhi
hindi दिल्ली Dillī inglise Delhi
Pindala: 491 km²
Elanikke: 11 950 000 (2008)
Koordinaadid: 28° 40′ N, 77° 13′ E

Punane kindlus Delhis

Delhi (hindi keeles दिल्ली, Dillī) on linn Indias Delhi liiduterritooriumil.

Delhi elanike arv on 11,95 miljonit (2008). See on India suuruselt teine linn Mumbai järel ning Delhi liiduteritooriumi suurim linn.

Delhi asub Yamuna jõe ääres.

Ajalugu

India eepose Mahābhārata järgi asutasid linna umbes 1200 eKr pandavad ja nimetasid selle Indraprasthaks. 1192 vallutas linna Muhammad Ghuri, kes pani aluse muslimite võimule Põhja-Indias. 1206 rajas Qutb-ud-dīn Aybak Delhi sultanaadi. 14. sajandil hakkas sultanaat lagunema. 1398 rüüstas Delhit Timur. 1526 sai Delhi sultan Ibrahim Lodi Esimeses Panipati lahingus lüüa Zahīr ad-Dīn Bāburilt, kes rajas Mogulite riigi, mille üheks keskuseks oli Delhi. 1649–1857 oli linn Mogulite impeeriumi pealinn. 1911 sai Delhi Briti India pealinnaks ja kesklinnast lõunasse hakati ehitama uut pealinna New Delhit.

Alates India iseseisvumisest 1947 on selle pealinn olnud Delhi. Iseseisvumisega kaasnes India jagamine: sellest eraldati islamistlik Pakistani riik. Pakistani maa-alale elama sattunud hindud kolisid Pakistanist ära ja sellega on seotud Delhi rahvaarvu peaaegu kahekordistumine aastail 1941–1951. Sel ajal sai Delhi ka miljonilinnaks.

Veel 1990. aastatel kuulus Delhi maailma 10 kõige enam saastatud linna hulka. 70% linna õhus olevast saastast moodustasid autode heitgaasid. 1996 algatas avalikes huvides tegutsev jätkusuutlikku arengut propageeriv teadus- ja seadusorganisatsioon Teaduse ja Arengu Keskus kohtuprotsessi India ülemkohtus, mis lõppes võiduga. Ülemkohus käskis kõik Delhi ühissõidukid, nii bussid kui taksod, ümber ehitada, et nad sõidaksid maagaasil, ja keelustas pliid sisaldava bensiini müügi 1998.

Kliima

Delhis on lähisekvatoriaalne kliima. Mussoonid muudavad suunda kaks korda aastas, märtsis loodest edelasse ja sügisel vastupidi. Märtsist maini puhuvad tuuled toovad Thari kõrbest palju liiva ja kuigi sel ajal ei ole temperatuurid kõige kõrgemad, peetakse seda kõige raskemaks aastaajaks. Lühike talv algab novembri lõpus ja on tuntud tugevate udude poolest.

Kõige kõrgemad temperatuurid on mõõdetud mais ja juunis (+47 °C), aga ka jaanuari absoluutne maksimum on +29 °C. Absoluutsed miinimumtemperatuurid on mõõdetud jaanuaris (–1 °C) ja veebruaris (0 °C), aga juunist septembrini ei lange temperatuur iialgi alla +20 °C.

Delhi keskmine sademete hulk on 714 mm aastas. Selgelt on välja kujunenud vihma- ja kuivaperiood. Juulis ja augustis sajab keskmiselt 236 mm sademeid, aga kõige kuivematel kuudel aprillis, novembris ja detsembris üksnes 10 mm.

Haridus

Delhis asuvad mitmed kõrg- ja ülikoolid, sealhulgas Delhi Ülikool (asutatud 1922), Nehru ülikool (1969), Indira Gandhi avatud ülikool (1985), islami- (1920), meditsiini- (1956) ja tehnikaülikool (1961) ning kaunite kunstide akadeemia (1954).

Vaatamisväärsused

• Punane fort (UNESCO maailmapärandi nimistus)
• Jami Masjid
• Qutb Minar (UNESCO maailmapärandi nimistus)
• Hazrat Nizamuddin
• Humayuni mausoleum (UNESCO maailmapärandi nimistus)