Dekooder

Dekooder on lülitus, mis on ette nähtud etteantud sisendkoodi muundamiseks soovitud väljundkoodiks. Ta tunneb ära sisestatava kahendarvu ja annab signaali vastavasse väljundisse.

Dekoodri ülesanded ja töö

Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10 numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsme segmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2ⁿ. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING loogika elementidest.

Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi.

Lühiülevaade

E	A	B	0	1	2	3
0	-	-	0	0	0	0
1	0	0	1	0	0	0
1	0	1	0	1	0	0
1	1	0	0	0	1	0
1	1	1	0	0	0	1

Dekooder ehk desifraator on element, kus on n sisendit ja 2 astmes n väljundit.

Tegemist on loogika elemendiga, mis muudab rööpkoodi unitaarkoodiks, millel on ainult 1 bitt "1", ülejaanud on "0". Tähis: DC, lihtsaima realisatsiooni korral on ehitatud AND elementidest.

Tingmärgid:

• E - Energia kiibile
• A - binaarsisend 1
• B - binaarsisend 2

Käsudekooder

Käsudekooder (Instruction decoder) jagab protsessorile toimimiseks ülesandeid juhtsignaalide abil. Ta "tõlgib" käsukoodide registrist saadud bitid protsessori igale osale arusaadavateks juhtsignaalideks.