Cesvaine

Cesvaine
läti	Cesvaine
	Cesvaine vapp
	Pindala: 5,1 km² (2024)
	Elanikke: 1210 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 56° 58′ N, 26° 18′ E

Cesvaine (läti^ⓘ) (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas. Cesvaines on sündinud Jakob Michael Reinhold Lenz.

Linnas asub endise linnuse alale ehitatud eklektiline Cesvaine loss.

Linna jääb Cesvaine raudteejaam.

Cesvaine sõpruslinn on Märjamaa.

Ajalugu

Cesvaines asus latgalite muinaslinnus. Cesvainet on esimest korda mainitud Jersika valitseja Vissevalde ja Alberti vahelises lepingus 1209. aastal (urbs Zcessowe).^[3] 1211. aastal jagasid Riia piiskopkond ja Mõõgavendade ordu ümbruskonna maad omavahel ära; Cesvaine jäi ordu valdusse. 1213. aastal täpsustati omavahelisi piirisuhteid Jersika aladel ning siis jäi Cesvaine juba piiskoppide valdusse.

1399. aastal hakkas piiskopkond latgalite vana puidust linnuse asemele rajama uut kivist kantsi.^[4] 1572. aastal läänistas Poola kuningas Zygmunt II August linnusele kuuluvad mõisad Sesswegeni, Gravendahli, Aiskuje ja Busskowsky koos Cesvaine aleviga vabahärra Johann Taube von Fierile. 1577 juunis läks tsaar Ivan Groznõi 50 000-mehelise Vene väega Pihkvast endise Riia peapiiskopkonna kaudu Liivimaale ja vallutas kerge vaevaga maa idaosas hulga linnuseid. Krustpilsist (Kreuzburg) naastes hõivati 18. augustil Laudona (Laudohn) ja jõuti Cesvaine alla. Sealne kindlus ei alistunud ja pani kaua vastu. Venelaste kaotused olid suured, kuid 21. augustil linnus langes.^[5] Venelased korraldasid veresauna: suur osa aadlikest aeti teibasse ja 1500 linnuses olnud kaitsjat tapeti kohe.^[6] 1582. aastal said poolakad linnuse tagasi ja Taube sai oma valdustesse naasta. Asulas oli toona 80 maja.^[3] 1626. aastal vallutasid ja põletasid poolakad osaliselt purustatud linnuse uuesti maha.^[7] 1656. aastal, oletatavasti Vene-Rootsi sõja käigus purustati linnus põhjalikult ja see jäi lõplikult varemetesse.^[3]

18. sajandil oli Cesvaine mõis Simon von Zoritschi käes. 1815. aastast kuulus see von Wulfide perele. 1896. aastal rajati sinna Cesvaine loss.

1950. aastal sai Cesvainest töölisasula (sisuliselt alev). Linn 1991. aastast. 2009. aastani asus Madona rajoonis. Aastatel 2009–2021 oli linn Cesvaine piirkonna keskus.

Kaitstavad objektid

Riikliku kaitse all olevad muinsusmälestised on metsavahi maja, Cesvaine mõisa park, Cesvaine kirik, tallid, Cesvaine loss, selle kolm kaminat, nelja toa laemaalingu, kamin-ahi, uste komplekt ja üheksa toa interjöör,^[8] Cesvaine linnamägi ja Cesvaine piiskopilinnuse ase.^[9] Regionaalse kaitse all on Cesvaine keskaegne kalmistu ehk Rootsi hauad.^[10]

Looduskaitse all on vaher (ümbermõõt 3,55 m), paju (5,7 m) ja Cesvaine lossi tamm (4,2 m).^[11]