Burgenland

Burgenlandi liidumaa
saksa Bundesland Burgenland
liidumaa lipp liidumaa vapp
Pindala: 3965 km²
Elanikke: 294 436 (1.01.2020)
Rahvastikutihedus: 74,3 in/km²
Pealinn: Eisenstadt

Burgenland [ˈbʊʁɡn̩lant] (ungari Őrvidék; horvaadi Gradišće; austrobaieri Burgnland; sloveeni Gradiščanska) on Austria kõige idapoolsem liidumaa. Selle pealinn on Eisenstadt.

Liidumaa koosseisus on seitse ringkonda (Eisenstadt-Umgebung, Güssing, Jennersdorf, Mattersburg, Neusiedl am See, Oberpullendorf, Oberwart) ja kaks ringkonna õigustega linna (Eisenstadt ja Rust). Liidumaa on pikliku kujuga. Territooriumi pikkus on 166 km ja laius kitsaimast kohast (Sieggrabeni kohalt) ainult 5 km.

Burgenlandil on pikk välispiir Slovakkia, Ungari ja Sloveeniaga. Teistest liidumaadest on tal piir läänest Alam-Austria ja Steiermargiga.

Asend ja suurus

Unterwarti maastik (Ida-Steiermargi mäed)

Burgenland on Austria üheksast liidumaast suuruselt (3962 km²) tagantpoolt kolmas.

Burgenland piirneb edelas Austria Steiermargi liidumaaga ja loodes Alam-Austria liidumaaga. Idas piirneb see Ungariga (Vasi komitaat ja Győr-Moson-Soproni komitaat). Äärmiselt põhjas ja lõunas on lühikesed piirid vastavalt Slovakkia (Bratislava maakond) ja Sloveeniaga (Pomurska statistiline piirkond).

Loodus

Liidumaa kõrgeim punkt asub täpselt Ungari piiril, Geschriebensteinil (884 m). Täielikult Burgenlandis asuv kõrgeim punkt on 879 m; madalaim punkt (mis on ka Austria madalaim punkt, 114 m) asub Apetloni vallas.

Burgenland ja Ungari jagavad Neusiedli järve (ungari Fertő-tó), mis on tuntud oma pilliroo ja madaluse ning aastaringse pehme kliima poolest. Neusiedli järv on Austria suurim järv ja suurepärane turismimagnet, mis toob järvest põhja pool asuvasse piirkonda ornitoloogid, purjetajad ning tuule- ja lohesurfarid.

Ajalugu

Tänapäeva Burgenlandi territoorium oli järgemööda osa Rooma keisririigist, Hunnide riigist, Idagootide kuningriigist, Odoakeri Itaalia kuningriigist, Langobardide kuningriigist, Avaari khaaniriigist, Frangi riigist, Aba dominioonist; Aba-Koszegi, Ungari kuningriigist, Habsburgide monarhiast, Austria keisririigist, Austria-Ungarist, Austriast.

Burgenland on ainus Austria liidumaa, mis pole kunagi olnud osa Austria ertshertsogkonnast, Saksa-Rooma riigist, Saksa Liidust ega Austria-Ungari Tsisleitaaniast.

Eelajalugu ja antiikaeg

Esimesed indoeuroopa rahvad ilmusid sellesse piirkonda 3300. aasta paiku eKr. 4. sajandist eKr domineerisid piirkonnas keldid ja 1. sajandil pKr sai see Rooma keisririigi osaks. Rooma valitsemise ajal oli see Pannoonia provintsi osa ning hiljem Pannonia Superior (2. sajandil) ja Pannonia Prima (3. sajandil) provintsi osa. Hilise Rooma keisririigi ajal oli Pannonia Prima provints osa suurematest haldusüksustest, nagu Pannoonia diötsees, Pretoriaanide Illyricumi prefektuur ja Pretoriaanide Italia prefektuur.

Varased germaanlaste riigid

Idagootide kuningriik Pannoonias

Esimesed sellesse piirkonda elama asunud germaanlased olid idagoodid, kes tulid Pannooniasse 380. aastal pKr. Idagootidest said Rooma liitlased ja neil lubati asuda elama Pannooniasse, saades ülesandeks kaitsta Rooma piire. 5. sajandil vallutasid ala hunnid, kuid pärast nende lüüasaamist tekkis Pannoonias iseseisev idagootide kuningriik. Tänapäeva Burgenlandi territooriumist sai Odoakeri Itaalia kuningriigi osa, kuid 5. sajandi lõpus vallutas idagootide kuningas Theoderich Suur selle kuningriigi ja taastas idagootide valitsemise Lääne-Pannoonias.

6. sajandil hõivas territooriumi teine germaanlaste riik, Langobardide kuningriik. Kuid langobardid lahkusid hiljem Itaalia suunas ja piirkond läks avaaride kontrolli alla. 7. sajandil oli piirkond lühikest aega slaavlaste Samo riigi osa, kuid läks seejärel tagasi avaaride kontrolli alla. Pärast avaaride lüüasaamist 8. sajandi lõpus sai piirkonnast Frangi riigi osa. Pärast Lechfeldi lahingut (Augsburgi lähedal) 955. aastal tulid piirkonda uued germaani asunikud.

Keskaegne Ungari kuningriik

1043. aastal sõlmisid Heinrich III ja Ungari kuningas Sámuel Aba rahulepingu. 20. septembril 1058 kohtusid Poitou Agnes ja András I, et pidada läbirääkimisi piiri üle. Burgenlandi ala jäi keskaegse Ungari kuningriigi läänepiiriks kuni 16. sajandini.

Suurem osa elanikkonnast olid germaanlased, välja arvatud Ungari piirimargi (gyepű) piirivalvurid. Germaanlaste sisseränne naaberriigist Austriast oli keskajal samuti pidev.

Habsburgide valitsemine

Habsburgide hüpoteegid Burgenlandis 15. - 17. sajandil

1440. aastal kontrollisid tänapäeva Burgenlandi territooriumi Austria Habsburgid ja 1463. aastal muutus selle põhjaosa (koos Kőszegi linnaga) Wiener Neustadti rahulepingu kohaselt hüpoteegiterritooriumiks. 1477. aastal võttis Ungari kuningas Mátyás I piirkonna tagasi, kuid 1491. aastal pantis Böömimaa ja Ungari kuningas Ulászló II selle taas keiser Maximilian I-le. 1647. aastal tagastas keiser Ferdinand II selle Ungari kuningriigile (mis ise oli sel ajal Habsburgide valdus).

16. sajandil kaotas keskaegne Ungari kuningriik oma iseseisvuse ja selle loodeosa, mida Osmanite riik ei vallutanud, arvati Habsburgide keisririigi koosseisu. See Habsburgide valdus oli tuntud kui Kuninglik Ungari ning see hõlmas tänapäevase Burgenlandi ja Lääne-Ungari territooriumi. Kuninglikul Ungaril olid endiselt maakonnad. Praegune Burgenland oli tol ajal Ungari Mosoni, Soproni ja Vasi maakonnad.

Ungari kuningriik jagunes kolmeks osaks

16.-17. sajandil saabusid saksa protestantlikud põgenikud Lääne-Kuninglikku Ungarisse, et varjuda Saksa-Rooma riigi ususõdade eest, eriti reformatsiooni mahasurumise eest Austria aladel, mida valitsesid tollal vankumatult roomakatoliiklikud Habsburgid. Pärast Habsburgide sõjalist võitu Osmanite üle 17. sajandi lõpus laiendati Habsburgide Ungari kuningriiki, et hõlmata suur osa endise keskaegse Ungari kuningriigi territooriumist. 17. ja 18. sajandil domineerisid Lääne-Ungari piirkonnas jõukad katoliiklikud maaomanike perekonnad, näiteks Esterházyd ja Batthyányd. 1867. aastal muudeti Habsburgide keisririik Austria-Ungari kaksikmonarhiaks.

Austria-Ungari lagunemine

1910. aasta rahvaloenduse alusel elas tänapäeva Burgenlandi territooriumil 291 800 inimest. Neist 217 072 olid saksakeelsed (74%), 43 633 horvaadikeelsed (15%) ja 26 225 ungarikeelsed (9%). Mustlased loendati nende emakeele järgi.

1918. aasta detsembris kuulutas Austria poliitik Hans Suchard välja Heinzenlandi vabariigi eesmärgiga liita territoorium lõpuks Austriaga. Ungari võttis selle aga kahe päeva jooksul üle.

1919. aasta märtsist augustini kuulus Burgenland Ungari Nõukogude Vabariiki.

Seda piirkonda arutati ka Jugoslaaviasse suunduva Tšehhi koridori asukohana. Otsus "Saksa Lääne-Ungari" (Deutsch-Westungarn) kohta fikseeriti Saint-Germaini ja Trianoni rahulepingutes. Vaatamata Ungari diplomaatilistele jõupingutustele määrasid Esimese maailmasõja võidukad osapooled Burgenlandi ametlikuks ühinemise ajaks Austriaga 28. augusti 1921. Kuid sel päeval takistasid täpsuslaskurid Ungari toetusel Austria politseikontrolli ja tolli sisseseadmist. Kolonelleitnant Pál Prónay ja tema mehed (Rongyos Gárda) kaitsesid Lääne-Ungarit Austria ametnike ja Austria Gendarmerie vägede okupatsiooni eest. Prónay sai abi ungarlastelt ja horvaatidelt, kes ei tahtnud elada Austria võimu all, mis viis 1921. aastal ülestõusuni Lääne-Ungaris. Prónay hõivas kogu piirkonna ja lõi Lajtabánsági liidumaa. 1921. aastal toimusid Sopronis ja veel 8 külas üldvalimised, mis hääletasid Ungarisse jäämise poolt. Ülejäänud alad anti üle Austriale, et moodustada Austria Burgenlandi liidumaa.

Austria üheksas liidumaa

Veneetsia protokoll 13.10.1921

Itaalia diplomaatilise vahenduse abiga Veneetsia protokollis lahendati kriis peaaegu 1921. aasta sügisel, kui Ungari võttis kohustuse relvitustada tulistajad 6. novembriks 1921. See oli vastutasuks teatud territooriumide, sealhulgas Burgenlandi pealinna Ödenburgi (Sopron) ja kaheksa ümbritseva küla ühendamise rahvahääletuse eest. Hääletus toimus 14. - 16. detsembrini ja selle tulemusel otsustasid Soproni piirkonnas elanud inimesed selgelt Ungari kasuks (kuid Austria kahtles). Sellest tulenevalt liideti territoorium Austriaga, välja arvatud Soproni piirkond, mis liideti Ungariga.

Krensdorfis asuv mälestusmärk kahes maailmasõjas langenud sõduritele

Erinevalt kõigist teistest praegustest Austria liidumaadest, mis olid kuulunud Tsisleitaaniasse, ei moodustanud Burgenland konkreetset kroonimaad, ning selle moodustamisel ei olnud tal oma piirkondlikke poliitilisi ja haldusasutusi nagu Landtag (esinduskogu) ja Statthalter (keiserlik kuberner).

18. juulil 1922 toimusid esimesed valimised Burgenlandi parlamenti. Ungari jurisdiktsioonilt Austria jurisdiktsioonile ülemineku tõttu oli vaja erinevaid ajutisi kokkuleppeid. 1925. aastal otsustas parlament Eisenstadti Burgenlandi pealinnaks ja kolis 1929. aastal erinevatest ajutistest valdustest üle kogu liidumaa vastvalminud Landhaus '​i.

Esimesel Austria rahvaloendusel 1923. aastal registreeriti Burgenlandis 285 600 inimest. Provintsi etniline koosseis oli veidi muutunud: saksa keelt kõnelevate inimeste osakaal kasvas võrreldes 1910. aastaga (227 869 inimest, 80%), samas kui ungari keelt kõnelevate inimeste osakaal langes kiiresti (14 931 inimest, 5%). Selle põhjuseks oli peamiselt Ungari riigiteenistujate ja haritlaste väljaränne pärast territooriumi loovutamist Austriale.

1923. aastal saavutas haripunkti väljaränne Ameerika Ühendriikiesse, mis oli alanud 19. sajandi lõpus; mõnel pool läks ülemere kuni veerand elanikkonnast.

Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaa poolt likvideeriti Burgenlandi haldusüksus. Põhja- ja Kesk-Burgenland ühinesid Reichsgau Niederdonauga, Lõuna-Burgenland aga Reichsgau Steiermarkiga. Burgenlandi juudid olid sunnitud vahetult pärast anšlussi emigreeruma.

Saksastamispoliitika mõjutas ka teisi vähemusi, eriti Burgenlandi horvaate ja ungarlasi. Vähemusrahvuste koolid suleti ja nende emakeele kasutamist tõrjuti.

1944. aastal hakkasid natsid peamiselt juudi sunnitööliste ja kollaborantsete elanike abiga ehitama Südostwalli (Kaguvalli). Nõukogude väed ületasid Ungari–Austria piiri Viini pealetungi käigus ja lõpetamata kindlustused viivitasid ned mõnevõrra. Natsi-režiimi viimastel päevadel toimus palju juudi sunnitööliste hukkamisi ja surmamarsse.

Okupatsioon

Burgenland nõukogude võimu all, 1945–1955

Alates 1. oktoobrist 1945 taastati Burgenland Nõukogude toel ja anti Nõukogude vägedele vastutasuks Steiermargi eest, mille omakorda okupeeris Suurbritannia.

Nõukogude okupatsiooni ajal pidid inimesed Burgenlandis taluma tõsist väärkohtlemist ja äärmiselt aeglast majanduslikku arengut, mille põhjuseks oli Nõukogude vägede kohalolek, mis pärssis investeeringuid. Nõukogude okupatsioon lõppes Austria riigilepingu allkirjastamisega Viinis 1955. aastal okupatsioonivägede poolt.

23. oktoobril 1956 jõhkralt purustatud Ungari ülestõus tõi kaasa Ungari põgenikelaine Ungari-Austria piiril, eriti Andau sillal (Brücke von Andau). Burgenlandi elanikud võtsid nad vastu valdava külalislahkusega.

1957. aastal viis "antifašistliku kaitsebarjääri" ehitamine Nõukogude mõju all oleva ala täieliku eraldamiseni muust maailmast, muutes Ungari-Austria piiri Burgenlandi kõrval surmavaks miiniväljade ja okastraaditsooniks (piiri Ungari poolel), mida nimetati Raudseks eesriideks. Isegi Raudse eesriide ajastul liikusid kohalikud rongid Burgenlandi põhja- ja lõunaosa vahel "koridorirongidena" (Korridorzüge) – Ungari territooriumi läbides olid nende uksed lukus.

Aastatel 1965–1971 miiniväljad puhastati, kuna inimesed said sageli vigastada, isegi piiri Austria poolel. Seda võib võtta kui märki Nõukogude Liidu kalduvusest läänele piiride avamisele alates 1970. aastate lõpust.

Lähiajalugu

Burgenland on osa Centrope projektist, millega luuakse rahvusvaheline piirkond neljas Kesk-Euroopa riigis: Slovakkias, Austrias, Ungaris ja Tšehhis.

Vaatamata sellele, et Burgenland (eriti Neusiedli järve ümbrus) tootis alati suurepärast veini, lisasid mõned Burgenlandi viinamarjakasvatajad 1980. aastate keskpaigas oma veinile ebaseaduslikke aineid. Kui see selgus, vähenes Austria veinieksport järsult. Pärast skandaalist toibumist hakkasid Austria ja mitte ainult Burgenlandi viinamarjakasvatajad keskenduma kvaliteedile ja lõpetasid enamasti madala kvaliteediga veini tootmise.

27. juulil 1989 lõikasid Austria ja Ungari välisministrid Alois Mock ja Gyula Horn Klingenbachi külas läbi Raudse eesriide (saksa Eiserner Vorhang) sümboolse teoga, millel olid kaugeleulatuvad tagajärjed. Samal ajal avas Ungari piiripatrull Nickelsdorfi (Austria) / Hegyeshalomi (Ungari) piiripunkti ja see võimaldas idasakslastel põgeneda. Otse traadi taga ootasid neid Austria Punase Risti erimeditsiiniüksused, kes osutasid esmaabi. Tuhanded idasakslased kasutasid seda võimalust läände põgenemiseks. Jällegi võtsid Burgenlandi elanikud nad vastu suure külalislahkusega. Hiljem nimetati seda sageli Saksamaa taasühinemise alguseks.

Pärast 1990. aastat sai Burgenland taas oma traditsioonilise rolli sillana Kesk-Euroopa lääne- ja idaosa vahel. 2003. aastal ühines see Interregi projektiga Centrope. Piiriülesed sidemed tugevnesid veelgi, kui Ungari, Slovakkia ja Sloveenia ühinesid 2004. aastal Euroopa Liiduga. Kõik kolm riiki said 2007. aasta lõpul Schengeni viisaruumi osaks ja lõpuks lakkas piirikontroll selles piirkonnas olemast.

2021. aastal kasvas Burgenland umbes 6000 m² võrra. Seda seetõttu, et Lafnitzi jõgi, mis moodustab osa Burgenlandi ja Steiermargi vahelisest piirist, oli 1970. aastate lõpul reguleeritud. Selle tulemusena ei järginud piir enam jõge. 2021. aastal korrigeeriti piiri jõele vastavaks ja Burgenland kasvas.

Rahvastik

Vähemusrahvused

Burgenlandis on märkimisväärne horvaadi (29 000 – 45 000) ja ungari (5000 – 15 000) rahvusvähemus.

Horvaadid

Horvaadid saabusid pärast laastavat Osmanite sõda 1532. aastal, kui Osmanite armee hävitas mõned asulad nende etnilisel territooriumil. Lääne-Slavoonia allesjäänud katoliiklaste väljarännet Burgenlandi korraldasid suure kiirustamisega võimaluste piires mõisaomanikud. Sabori (Horvaatia parlamendi) arhiiv sellest ajast sisaldab arvukalt viiteid sellisele ümberasustamisele. Nagu teatas 1538. aasta kevadel Horvaatia baan Petar Keglević, kes ise omas Lääne-Slavoonias suuri valdusi, et riigi rahvastik Osmanite piiri ääres valmistus väljarändeks. Nende ümberasustamine mõisnike poolt lõpetati alles 1584. aastal. Nad on säilitanud oma tugeva katoliku usu ja oma keele tänapäevani ning 19. sajandil tugevnes nende rahvuslik identiteet Horvaatia rahvusliku ärkamise mõju tõttu. Aastatel 1918–1921 seisid horvaadid vastu kavandatud Lääne-Ungari Austriasse annekteerimisele ja 1923. aastal hääletas 7 horvaadi küla Ungarisse tagasipöördumise poolt. Burgenlandi Horvaatia Kultuuriühendus loodi 1934. aastal. Natsiajastul (1938–1945) oli horvaadi keel ametlikult keelatud ja riik järgis agressiivset saksastamispoliitikat. 1955. aasta Austria riigileping tagas vähemuste õigused igale Austria põlisrahvusele, kuid horvaadid pidid võitlema oma keele kasutamise eest koolides ja kontorites isegi 1960. ja 1970. aastatel. 2000. aastal püstitati Burgenlandis 51 uut kakskeelset külanimesilti (47 horvaadi ja 4 ungari).

Burgenlandihorvaadi keel on 16. sajandi murre, mis erineb horvaadi standardkeelest. Vähemusrahvuste koolides ja meedias kasutatakse kohalikku murret ja sellel on kirjakeel 17. sajandist saati (evangeelium tõlgiti esmakordselt sellesse murdesse 1711. aastal). Tänapäeval on keel UNESCO Ohustatud keelte punase raamatu kohaselt assimilatsiooni tõttu ohustatud. Burgenlandi horvaadid kuuluvad samasse rühma nende sugulastega teisel pool tänapäevast Ungari piiri.

Ungarlased

Ungarlased elavad Oberwarti/Felsőőri, Unterwarti/Alsóőri ja Siget in der Warti/Őriszigeti külas. Kolme küla koos kutsutakse Ülem-Őrségiks (ungari Felső-Őrség, saksa Wart) ning alates 11. sajandist moodustavad nad keelesaare. Teine vana ungari keelesaar Oberpullendorf/Felsőpulya on nüüdisajaks peaaegu kadunud. Burgenlandi ungarlased olid őrök ehk läänepiiri valvurid ja nende eriline murre sarnaneb seekelite omaga Transilvaanias. Nende kultuuriline keskus on Oberwart/Felsőőr. Veel üks eristatav ungarlaste rühm oli Neusiedleri järvest põhja pool hiiglaslikes valdustes elanud põllutöölised. Nad tulid peamiselt Rábaközi piirkonnast. Pärast mõisate kaotamist 20. sajandi keskpaigas lakkas see rühm olemast.

Mustlased ja juudid

Lisaks sakslastele, horvaatidele ja ungarlastele elas Burgenlandis palju mustlasi ja juute, kuid natsi-režiim pühkis need minema. Enne nende küüditamist 1938. aastal olid traditsiooniliselt väga usklikud Burgenlandi juudid koondunud kuulsasse "seitsmesse valda" (Siebengemeinden/Sheva kehillot) Eisenstadtis, Mattersburgis, Kittsees, Frauenkirchenis, Kobersdorfis, Lackenbachis ja Deutschkreutzis, kus nad moodustasid olulise osa elanikkonnast: näiteks Lackenbachis olid 1869. aastal 62% elanikkonnast juudid. Pärast sõda asutasid Burgenlandi juudid Jeruusalemma haredi Kirjat Mattersdorfi naabruskonna, meenutades Mattersburgi algset nime, mis oli kunagi kuulsa ješiva keskus.

Religioon

Statistik Austria 2021. aasta andmetel on Burgenlandi elanikkond peamiselt kristlik (80,3%), kõige suurema protestantide osakaaluga Austrias (11,4%). 65,5% rahvastikust on katoliiklased ja veel 3,4% on teiste kristlike konfessioonide järgijad (peamiselt õigeusklikud). Islamit praktiseerib 2,2%, samas kui 0,7% tunnistab mõnda muud usku. 16,8% Burgenlandi elanikest ei kuulu ühtegi religiooni ega konfessiooni.

Haldusjaotus

Liidumaa jaguneb kaheks statuutlinnaks (Statutarstädte) Eisenstadt ja Rust ning seiksmeks ringkonnaks.

Ringkond	Valdu	Territoorium (km²)	Rahvaarv (1.01.2023)
Eisenstadt-Umgebung	23	453,14	44 787
Güssing	28	485,34	26 165
Jennersdorf	12	253,34	17 273
Mattersburg	19	237,83	40 851
Neusiedl am See	27	1 038,64	61 768
Oberpullendorf	28	701,44	37 743
Oberwart	32	732,58	54 970

Nimi

Horvaadi keeles on Burgenland tuntud kui Gradišće, ungari keeles kui Őrvidék, Felsőőrvidék või Várvidék, sloveeni keeles kui Gradiščanska ja prekmurje murdes kui Gradišče.

Kuna piirkond ei olnud enne 1921. aastat territoriaalne üksus, ei olnud sellel kunagi varem ametlikku nime. Kuni Esimese maailmasõja lõpuni nimetati Ungari kuningriigi saksakeelset läänepiiriala mõnikord mitteametlikult Deutsch-Westungarniks (Saksa Lääne-Ungari). Ajalooline piirkond hõlmas piirilinna Sopronit Ungaris (saksa keeles tuntud kui Ödenburg).

Nime Vierburgenland (Nelja linnuse maa) lõi 1919. aastal Odo Rötig, Viini elanik Sopronis. See tulenes Ungari kuningriigi nelja vármegye (saksa keeles Komitat, 'maakond') nimest, mida tuntakse ungari keeles kui Pozsony, Moson, Sopron ja Vas, või saksa keeles kui Pressburg, Wieselburg, Ödenburg ja Eisenburg. Pärast Pozsony/Pressburgi (Bratislava) linna Tšehhoslovakkiale määramist kavatseti arv vier muuta arvuks drei (=kolm), kuid pärast seda, kui selgus, et ükski Burg ei kuulu Burgenlandi koosseisu, tühistati number täielikult, kuid Burgenlandi nimi jäeti alles, sest seda peeti sobivaks piirkonnale, kus on nii palju vanu piirilinnuseid. Burgenlandi nime kiitis 1922. aastal heaks esimene liidumaa Landtag.

Ungari keeles on saksakeelne nimi üldiselt aktsepteeritud, kuid on kolm kaasaegset alternatiivi kitsamatele rühmadele. Saksakeelse nime ungarikeelse tõlke Várvidék mõtles välja selle piirkonna ekspert László Juhász 1970. aastatel ja see muutub üha populaarsemaks eelkõige turismiväljaannetes. Ülejäänud kaks nime, Őrvidék ja Felső-Őrvidék, on tuletatud tähtsaima vana ungari keelesaare Felső-Őrség nimest. See mikropiirkond asub Felsőőri/Oberwarti linna ümber, nii et need uued nimed on veidi eksitavad; kuid mõnikord neid kasutatakse.

Horvaadi- ja sloveenikeelsed nimed Gradišće ja Gradiščansko on tõlked saksakeelsest nimest. Jennersdorfi küla on mitte rohkem kui 5 km Sloveenia ja Ungari piiridest (vaata Ühinenud Sloveenia liikumine).

Teise võimalusena nimetavad serblased, tšehhid ja slovakid Rusti linnaga külgneva Neusiedli järve läänekaldaid Luziciks või Lusiciks. Kuid Luzici serblaste, bosnialaste, horvaatide, tšehhide ja slovakkide järeltulijad assimileerusid lõpuks nelja sajandi jooksul saksa või ungari kultuuriruumi.

Liidumaal on pikk slaavi, samuti austriasaksa ja ungari asustuslugu. Liidumaa idapoolseim osa (Neusiedli järve kaldad) kandis austriasaksa keeles oma topograafilist terminit Seewinkel. See on piirkond, mida austriasaksa keel kõige vähem mõjutab, kuna Ungari ja Slovakkia piirid on vähem kui 10 km kaugusel.