Brescia
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Brescia | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||||||
| [ br'eša ] | |||||||||
| |||||||||
 | |||||||||
|
| |||||||||
Pindala: 90,3 km² (2011)[1]  | |||||||||
|
Elanikke: 196 446 (1.01.2023)[2] | |||||||||
|
| |||||||||
| Koordinaadid: 45° 32′ N, 10° 13′ E | |||||||||
  | |||||||||
Brescia on linn Itaalias Lombardia maakonnas Milanost 99 km idas, Brescia provintsi halduskeskus. Brescia on Milano järel suuruselt teine Lombardia linn. Ta asub 150 m kõrgusel merepinnast.
Brescia asub Alpide jalamil Lago d'Iseo ja Garda järve vahel. Linna ümbritsevad viinamarjakasvatused (Franciacorta nõlvad läänes on andnud nime ka sealsetele kuulsatele veinidele).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Brescia kohal asus algselt keldi asuala Brixia, mis aastast 225 eKr kuulus Roomale. Juba Hannibali sõjakäigu ajal toetasid nad roomlasi. 27 eKr rajas Augustus sinna tsiviilkoloonia.
Aastal 452 rüüstas linna Attila. Pärast Rooma riigi langust kuulus linn langobardidele, hiljem Karl Suurele, frankidele ja Saksa-Rooma riigile.
Alates 1167 osales Brescia Lombardia Liiga koosseisus võitluses Saksa-Rooma keisrite vastu. Brescia katedraalis hoitakse reliikviana tahvlit pühalt härjavankrilt Carrocciolt, mis oli Lombardia Liiga sümboliks.
1339 läks linn Viscontide võimu alla, aastatel 1426–1796 allus ta Veneetsiale. 1797. aastal läks linn Austria kontrolli alla, kes Viini kongressi otsusega linna endale saigi. 1848 puhkes austerlastevastane ülestõus, mis pärast raskeid tänavalahinguid 2. aprillil 1849 lüüa sai.
Itaaliale kuulub Brescia alates 1861. aastast.
Arhitektuur
[muuda | muuda lähteteksti]Linnas asuv Santa Giulia klooster rajati 753. aastal ja ehitati ümber 12. sajandil. Alates 1882. aastast on see muuseum ja 2011. aastal arvati see UNESCO maailmapärandi nimekirja ühe osana Langobardide kuningriigi võimukeskustest.
Sarnaselt kuulub UNESCO maailmapärandisse Tempio Capitolino ehk Rooma-aegse kapitooliumitempli varemed (73 pKr) Piazza del Foro ümber.
Brescia vana-toomkirik (hüüdnimega La Rotonda) on romaani stiili üks parimaid ümarkiriku näiteid Itaalias.
Brescia uuel-toomkirikul on 80 meetri kõrgune kuppel. See taastati pärast teist maailmasõda ja on üks kõrgemaid kogu Itaalias.
Vaatamisväärsuste sekka kuuluvad ka:
- San Salvatore basiilika (8. sajand)
- San Nazaro e San Celso kirik (18. sajand)
- Porta Bruciata keskaegne kaitseotstarbeline linnavärav Piazza della Loggia ääres
-
Brescia uus ja vana katedraal -
Tempio Capitolino varemed Brescias -
Tempio Capitolino lähivaates -
Broletto palee koos kellatorniga -
Endine Santa Giulia klooster koos San Salvatore basiilikaga
Brescia väljakud
[muuda | muuda lähteteksti]
Brescia linnasüda on koondunud nelja keskse väljaku (itaalia keeles: piazza) ümber. Turuplats (Piazza del Mercato) on toidukaupluste päralt, Võidu väljak (Piazza della Vittoria) oma lihtsa ja range kujunduse ning valeva marmorsillutisega on meenutus fašistiliku režiimi aegadest. Väljakutest kõige kaunim on Lodža väljak (Piazza della Loggia), mis on pärit 15. sajandist, mil Brescia kutsus enda päästmiseks Viscontide türannia käest valitsema Veneetsia. Veneetsia mõju on kõige paremini tajutav väljakule nime andnud kauni renessansslodža juures. Paulus VI plats (Piazza Paolo VI) on üks väheseid kahe toomkirikuga väljakuid Itaalias: 12. sajandist pärinev vana katedraal ehk Rotonda erineb suuresti uuemast maneristlikus stiilis raskepärasest uuest katedraalist.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
- ↑ https://demo.istat.it/?l=it
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Brescia valla koduleht (itaalia keeles)
- Brescia infolehed (itaalia keeles)