Arutelu:Maavara
Dolomiit (tegelikult dolokivi) on ju ka paekivi, seega nii ei saa öelda, et dolomiit ja paekivi. Siim 20:18, 11 Dec 2004 (UTC)
- Kahjuks teab dolokivi väga väike osa eestlastest. See-eest on kõigile koolis räägitud ja kasutatakse meedias "paekivi", "lubjakivi", "dolomiit". Sellepärast ma märkisingi, et tegemist on "tõlkega". - Urmas 20:31, 11 Dec 2004 (UTC)
Eesti maavarade kohta peaks vist eraldi artikli tegema, et mitte seda artiklit liigselt koormata. Siim 19:55, 25 Jan 2005 (UTC)
Tõstsin selle teksti välja, sest esiteks on ta ning vikindamata ning teiseks ebaülevaatlik. Eesti pole veel maailm, et artiklis "maavara" ainult Eesti maavarasid käsitleda. Seda võib teha eraldi alajaotuse "Eesti maavarad" all ja muidugi vastavalt Vikipeedia reeglitele. Siim 27. september 2006, kell 17:49 (UTC)
Nõuded maavarale: Nõuded dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba omadustele ning lasundi lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks on järgmised: 1) dolokivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%; 2) fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%; 3) järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist; 4) järvemuda – klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee setend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist; 5) kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2; 6) kruus – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;. 7) liiv – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%; 8) lubjakivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%; 9) meremuda – mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist; 10) põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg); 11) savi – valdavalt savimineraalidest koosnev setend, mille plastsusarv on vähemalt 7; 12) turvas – ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist.
Sünonüümidena on tunnustatud maare ja maapõuevara, ma ei tea, kas need on ühetähenduslikud sõnad --Dj Capricorn 22. november 2007, kell 16:49 (UTC)
- Väike entsüklopeedia järgi on maare ja maavara sünonüümid, sõna maapõuevara seal puudub. Googli järgi seda sõna kasutatakse niisamas mõttes. Geonarva 22. november 2007, kell 20:30 (UTC)
1. Maavara on arvel olev ressurss - maa vara. Vara kui kapital. Maare on üldisem, maa aare. Kasutusele tõi Karl Orviku. 2. Selles artilkis on liiga palju "geooptimismi". Selgitan. Kaevandamisväärsuseta maare ei ole maavara. Näiteks fosforiit diktüoneemaargilliit, uraan jt. Kui soovitakse, kirjutan uue artikli, lähtuvalt mäemajandusest.
- Räägitakse vist potentsiaalsetest maavaradest.
- Millises allikas eristatakse maavara ja maaret? Andres 16. veebruar 2010, kell 12:17 (UTC)
- Arvan, et ka kaevandusväärtuseta maare on maavara, sest tulevikus võib kaevandamisväärtus tekkida sellele, millel seda praegu ei ole. Vastasel juhul jõuame järeldusele, et uraan ei olnud 18. sajandil üldse maavara, vaid muutus selleks tehnika arengu tulemusena. See seisukoht näib mulle pentsik. Taivo 16. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC)
- ENE 1. väljaandes on just nii öeldud: "Tootmise arenedes ja majanduse vajaduse muutudes võib mõni aine saada maavaraks..." Andres 16. veebruar 2010, kell 18:39 (UTC)
- Arvan, et ka kaevandusväärtuseta maare on maavara, sest tulevikus võib kaevandamisväärtus tekkida sellele, millel seda praegu ei ole. Vastasel juhul jõuame järeldusele, et uraan ei olnud 18. sajandil üldse maavara, vaid muutus selleks tehnika arengu tulemusena. See seisukoht näib mulle pentsik. Taivo 16. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC)
Alusta arutelu lehekülje "Maavara" üle
Arutelulehekülgi kasutatakse pidamaks nõu selle üle, kuidas Vikipeedia sisu võimalikult heaks teha. Siin leheküljel saad alustada arutelu lehekülje Maavara parandamise üle.
