Arutelu:A

Palun laadige üles illustratsioonid inglise vikist. Andres 20:46, 4 May 2005 (UTC)

---

A on aari-, aasta ja ato tähis.a, muus on la tähis. A ülakomaga on prantsuse keeles igaüks. see käibkaalu, hinna ja hulga puhul näiteks: 5 tiku toosi a 50 senti.A(suur) on ampri tähis. A üleval väike ting on ongstörmi tähis.

Välja võetud, sest on nõrk ja osalt kordab juba öeldut. Andres 4. veebruar 2006, kell 11.56 (UTC)

---

Minu meelest on noodi põhitähis ikka väike a. Andres 9. detsember 2008, kell 09:47 (UTC)

Sama käib b, c ja d kohta. Ainult H on suure tähega. Andres 9. detsember 2008, kell 09:48 (UTC)

Koolis oldi küll ranged, et peab kirjutama ainult suure tähega. Väikese tähega tähistatakse minoori, st a on sama mis A-moll. Suurtäht A käib aga mõlema, nii noodi kui A-duuri (ehk la-mažoori) kohta. Aga võibolla on reeglid praeguseks muutunud, aastaid möödas ka juba. :) --Nerva 9. detsember 2008, kell 11:16 (UTC)

Kõigis eestikeelsetes teatmeteostes on noodi nimi väikese tähega. Andres 9. detsember 2008, kell 19:28 (UTC)

---

Nii eesti ja ladina tähestiku A kui ka kreeka tähestiku alfa annavad edasi häälikut a (eesti keeles ümardamata madal tagavokaal). Enamasti on tegu kas ümardamata madala tagavokaaliga [ɑ] või ümardamata madala keskvokaaliga [a].

Minu meelest on siin vastuolu. Siim 7. veebruar 2009, kell 17:39 (UTC)

Võib-olla sain aru, aga pole kindel. Ainult eesti keeles on ümardamata madal tagavokaal, aga teistes keeltes võib olla ka ümardamata madal keskvokaal? Kas nii on mõeldud? Siim 7. veebruar 2009, kell 17:47 (UTC)

Jah. Võib olla ka muid hääldusi. Jätan teise lause ära. Andres 9. veebruar 2009, kell 13:51 (UTC)

Miks on siin just inglise ja prantsuse keele A? Ja kas nad üldse peaksid siin olema? Siim 7. veebruar 2009, kell 17:39 (UTC)

Põhimõtteliselt peaks siin rääkima kõigist keeltest. Selles osas on esitus poolik. Kui me tahame kirjeldada, kuidas seda tähte kasutatakse, siis on see ju vajalik. Andres 7. veebruar 2009, kell 18:34 (UTC)

Kui Sa tahad siia kõik keeled panna, siis on kindel, et see osa artiklist ei saa kunagi valmis. Ja see poleks ka normaalne, kui kogu artikkel sellist asja täis oleks. Minu meelest on see vikisõnaraamatu materjal. Näitena võib ju paar keelt olla. Siim 7. veebruar 2009, kell 19:25 (UTC)

Aga mis siis sellest on, kui artikkel kunagi valmis ei saa? Minu meelest on see nii enam-vähem kõigi artiklite puhul.

Vikisõnaraamat on organiseeritud sõnade (ka fraaside) kaupa. Vikisõnaraamatu artiklis ei saa kirjeldada tähe kasutamist. Keelte kirjeldused peaksid ikkagi olema Vikipeedias. Kui artikkel läheb ebaülevaatlikuks, saab sellest üle struktureerimisega ning materjali saatmisega kitsama teemaga artiklitesse. Andres 7. veebruar 2009, kell 20:18 (UTC)

Suurem osa tähistuste ja lühendite osast peaks ehk olema hoopis täpsustuslehel, sest pole selle artikli teemaga otseselt seotud. Siim 7. veebruar 2009, kell 17:39 (UTC)

Kui selle artikli teemaks on muu hulgas, kuidas A-d kasutatakse, siis on ju otseselt seotud. Peale teatud häälikute märkimise kirjas jms märgib ta ka teatud mõisteid (olenemata sellest, mis sõnaga neid väljendatakse). Tähised ja lühendid võib ju panna ka täpsustuslehele. Praegu on täpsustuslehel ainult need asjad, mida nimetataksegi "a" või "A". Andres 7. veebruar 2009, kell 18:34 (UTC)

---

Kas a võiks olla nasaalne või peab siin artiklis kasutama sõna "nasaliseeritud"? Mis on erinevus "nasaliseeritul" ja "nasaalsel"? avjoska 8. august 2009, kell 17:47 (UTC)

Mu meelest "nasaalne" on korrektne sõna, "nasaliseeritud" ebasoovitatav. Taivo 9. august 2009, kell 12:35 (UTC)

Kust Sa seda võtad?

Minu teada saavad nasaalsed olla ainult kaashäälikud (näiteks n ja m), neid nimetatakse nasaalideks ehk ninahäälikuteks. Täishäälikud saavad olla ainult nasaliseeritud. Andres 10. august 2009, kell 08:52 (UTC)

Mida siin tähe sageduse all silmas peetakse? --Metsavend 16. oktoober 2011, kell 18:10 (EEST)

Võtsin selle välja, sest see jääb arusaamatuks.

Tähe a sagedus on ingliskeelses tekstis 36,8%, hispaaniakeelses tekstis 62,2% ja prantsuskeelses tekstis 39,5%.