Arenbergi hertsogkond

	Grafschaft (Herzogtum) Arenberg; Arenbergi krahvkond (hertsogkond) 1549–1810
	Arenbergi hertsogkond aastal 1807.
Valitsusvorm	vürstkond
Osa	Saksa-Rooma riigi osariik, siis; Reini Liidu liikmesriik
Pealinn	Aremberg

Arenberg, ka Aremberg või Ahremberg, oli ajalooline krahvkond, vürstkond ja lõpuks hertsogkond, mis paiknes tänapäevasel Saksamaal. Arenbergi hertsogid jäid tähtsaks Belgia aristokraatlikuks perekonnaks.

Ajalugu

Esmamainitud 12. sajandil, sai see nime Arembergi küla järgi Ahri kõrgustikul tänases Rheinland-Pfalzis.

1549–1576

Aremberg oli algselt krahvkond. Sellest sai Saksa-Rooma riigi osariik aastal 1549, ülendati vürstkonnaks aastal 1576 ja lõpuks hertsogkonnaks aastal 1645.

1789

Arenbergi hertsogite territoriaalsed valdused varieerusid aegade jooksul. 1789. aasta paiku paiknes hertsogkond Eifeli piirkonnas Reini läänekaldal ja koosnes muu hulgas Arembergist, Schleidenist ja Kerpenist.

Kuid kuigi hertsogkond ise oli Saksamaal, olid Arenbergi hertsogite vürstlikud maad 15. sajandist tänases Belgias.

Napoleoni-eelse hertsogkonna pindala oli 413 km² ja rahvaarv 14 800. See kuulus Kuur-Reini ringkonda ning piirnes Jülichi hertsogkonna, Kölni peapiiskopkonna, Trieri piiskopkonna ja Blankenheimi krahvkonnaga.

1798

Pärast seda, kui prantslased okupeerisid 1798. aasta paiku Reini läänekalda (vaata Campo Formio rahu ja Lunéville'i rahu), sai Arenbergi hertsog uusi maid: Vest Recklinghauseni krahvkond, Meppeni krahvkond ja Dülmeni isandkond.

1810

Arenberg ühines Napoleoni Reini Liiduga, kuigi see ei hoidnud ära mediatiseerimist aastal 1810, kui Prantsusmaa annekteeris Dülmeni ja Meppeni ning Bergi hertsogkond annekteeris Recklinghauseni.

1814

Pärast Napoleoni kaotust aastal 1814 ja Reini Liidu laialisaatmist jaotati endise Arenbergi territooriumid Preisi kuningriigi ja Hannoveri kuningriigi vahel. Nii Preisimaal kui ka Hannoveris said hertsogid kuningale alluvateks kohalikeks peerideks.

1826

Aastal 1826 nimetati Arenbergi territoorium Hannoveris Arenberg-Meppeni hertsogkonnaks. Arenberg-Meppeni pindala oli 2195 km² ja seal elas 56 700 inimest. Recklinghauseni krahvkonna pindala Preisimaal oli 780 km² ja seal elas 64 700 inimest.

Arenbergi hertsogid jäid tähtsaks Belgia aristokraatlikuks perekonnaks. Valitseva hertsogi otsest perekonda kutsutakse nominaalse Arenbergi vürsti tiitliga. Hertsogipere põlvneb isapoolselt Ligne aadlisuguvõsast.

Arenbergi mets paikneb Kirde-Prantsusmaal ja on kuulus oma munakiviteede poolest, mida kasutab klassikaline maanteesõit jalgratastel Paris–Roubaix. Piirkonnas toimus minevikus ulatuslik kaevandamine.

Krahvid, vürstlikud krahvid ja hertsogid

Pikemalt artiklis Arenbergid

Arenbergi krahvid (1117–1576)

Franko (1117–1129)
Heinrich I (1136–1187)
Eberhard I (1188–1202)
Eberhard II (1202–1229)
Heinrich II (1220–1250)
Gerhard (1252–1260)
Johann I (1260–1279)
Mathilde (1282–1299)
Eberhard (Marcki krahv) (1282–1308)
Eberhard I (III) (1308–1387)
Eberhard II (1387–1454)

Jagunemine Arenbergiks ja Rochefortiks

Johann II (1454–1480)
Eberhard III (1480–1496)
Eberhard IV (1496–1531)
Robert I (1531–1541)
Robert II (?–1536)
Robert III (1541–1544)
Margaretha (1544–1576)
Johann III (1547–1568)
Karl (1568–1576)

Arenbergi vürstlikud krahvid (1576–1645)

Margaretha (1576–1596) koos Johann von Ligne
Karl (1576–1616)
Philipp Karl (1616–1640)
Philipp Franz (1640–1645)

Arenbergi hertsogid (1645–1810)

Philipp Franz (1645–1675)
Karl Eugen (1675–1681)
Philipp Karl Franz (1681–1691)
Leopold Philipp (1691–1754)
Karl Maria Raimund (1754–1778)
Ludwig Engelbert (1778–1803)
Prosper Ludwig (1803–1810)

Mediatiseeriti aastal 1810

Vaata ka

Arenberg-Nordkirchen (hobusetõug)