Apollo 16
John Young Kuul. Taustal on kuumoodul ja selle ees kuuauto | |
Missiooni tüüp | mehitatud missioon Kuule |
---|---|
Operaator | NASA |
COSPAR ID |
CSM: 1972-031A LM: 1972-031C |
SATCAT |
CSM: 6000 LM: 6005 |
Missiooni kestus | 11 päeva 1 tunni 51 minutit 5 sekundit |
Kosmoseaparaadi omadused | |
Kosmoseaparaat |
Apollo CSM-113 Apollo LM-11 |
Tootja |
CSM: North American Rockwell LM: Grumman |
Stardimass | 48 637 kg |
Maandumismass | 5441 kg |
Meeskond | |
Meeskonna suurus | 3 |
Meeskonna liikmed |
John W. Young Ken Mattingly Charles Duke |
Kutsung |
CSM: Casper LM: Orion |
Missiooni algus | |
Stardi aeg | 17.54.00, 16. aprill 1972 (UTC) |
Kanderakett | Saturn V |
Stardikompleks | Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
Missiooni lõpp | |
Vastuvõtja | USS Ticonderoga |
Maandumise aeg | 19.45.05, 27. aprill 1971 (UTC) |
Maandumispaik | Vaikne ookean |
Ken Mattingly, John Young ja Charles Duke |
Apollo 16 oli NASA Apollo programmi kümnes mehitatud missioon, mis sooritas viienda maandumise Kuule.
Lend startis Kennedy Kosmosekeskusest 16. aprillil 1972 kell 17.54,00 UT. Meeskond jõudis Kuule 21. aprillil kell 2.23,35, lahkus sealt 24. aprillil kell 1.25,48 ja jõudis Maale tagasi 27. aprillil kell 19.45,05. Lend kestis kokku 265 tundi 51 minutit ja 5 sekundit ehk 12 ööpäeva 13 tundi ja 52 minutit.
Apollo 16 meeskonda kuulusid komandör John Young, juhtimismooduli Casper piloot Kenneth Mattingly ja kuumooduli Orion piloot Charles Duke.
Erinevalt eelmistest Apollo lendudest laskus Apollo 16 kuumoodul mägisele alale. Selgus, et seda ala polnud geoloogiliselt kujundanud vulkanism, vaid see oli täis kokkupõrgete tulemusena moodustunud kivimeid (bretšat). Apollo 16 lend näitas, et Kuu mäestikke on meteoriidid kujundanud rohkem kui vulkaanid.
Young ja Duke väljusid Kuu pinnale kolm korda, veetes seal kokku 20 tundi. Kuuautoga läbisid nad 27 km kiirusega kuni 13 km/h. See on kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui suurim ratastel liikuva sõidukiga väljaspool Maad saavutatud kiirus.
Koguti 94,7 kg kivimiproove. Sealhulgas toodi ära 11-kilone kamakas, mis on suurim Apollo astronautide poolt Maale toodud kivi.
Apollo 16 jättis 34 päevaks Kuu orbiidile väikese tehiskaaslase, mis uuris peamiselt magnetvälju ja päikesetuult. Tehiskaaslane koosnes kesksest silindrist, mille küljes olid 3 poolteise meetri pikkust varrast. Tehiskaaslane visati kosmosesse vedrumehhanismi abil, mis andis tehiskaaslasele suhtelise kiiruse kosmoselaeva suhtes 1,2 m/s ja pöörlemiskiiruse 2 pööret sekundis. Tehiskaaslase orbitaalperiood oli 120 minutit. Ta lasti välja orbiidi suboptimaalse kaldega, orbiit tuli Kuule järjest lähemale ja pärast 425 tiiru kukkus ta Kuu peale. Maandumiskoht on teadmata, sest see on Kuu tagaküljel.
Teel tagasi Maale käis Ken Mattingly avakosmoses.
Apollo 16 logo on ringikujuline. Ringi ääristavad ülevalt 16 viisnurkset tähte ja altpoolt astronautide perekonnanimed. Ringis on kujutatud kuupind, millel asub kilp. Kilbi peal asub tiibu lehvitav valgepea-merikotkas nagu USA vapilgi. Kilbi ülaossa on sinisele taustale valgete tähtedega kirjutatud "Apollo 16", alumine osa koosneb 7 püsttriibust, mis on vaheldumisi punased ja valged. Üle kilbi ulatub kollane hark, mis pärineb NASA logolt (seal on see küll punast värvi). Logo kujundas NASA kunstnik Barbara Matelski.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Apollo 16 |
- "Apollo 16 jäljed on Kuul alles ka nelikümmend aastat hiljem" Novaator, 25. aprill 2012