Aldous Huxley
Aldous Leonard Huxley ['ooldös l'enöd h'aksli] (26. juuli 1894 Godalming, Surrey – 22. november 1963 Los Angeles, California) oli inglise kirjanik. Ta sündis Suurbritannias, ent elas hiljem Ameerika Ühendriikides. Huxleyle on tuntuse toonud eelkõige düstoopilisest tulevikust rääkiv romaan "Hea uus ilm" (originaalpealkiri Brave New World, ilmunud 1932).
Tema isa oli õpetaja ja pärastine kirjanik Leonard Huxley (1860–1933) ning ema oli erakooli asutaja ja juhataja Julia Arnold (1862–1908). Ema vanem õde Mary Augusta Ward (1851–1920) oli kirjanik, kelle 1894 ilmunud romaanis "Marcella" oli Aldousi-nimeline meestegelane, kelle järgi Leonardi ja Julia poeg saigi oma nime. Tal olid vanemad vennad evolutsioonibioloog Julian Huxley (1887–1975) ja Noel Trevenen Huxley (1889–1914), kes tappis enese pikaajalise masenduse tõttu, ning noorem õde Margaret (sündinud 1899). Pärast ema surma abiellus isa uuesti Rosalind Bruce'iga ning neile sündis veel kaks poega: David Huxley (1915–1992) ja Nobeli meditsiinipreemia pälvinud füsioloog Andrew Huxley (1917–2012).
Aldous Huxley abiellus 1919 Belgia epidemioloogi Maria Nysiga (1899–1955). Neile sündis üks laps, poeg Matthew Huxley (1920–2005), kellest sai vanemate eeskujul kirjanik, antropoloog ja epidemioloog. Pärast Maria surma vähki abiellus Aldous 1956 Itaalia viiuldaja ja psühhoterapeudi Laura Archeraga (1911–2007) ja see abielu kehtis mehe surmani.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1960 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Crome Yellow" (1921)
- "Antic Hay" (1923)
- "Those Barren Leaves" (1925; eesti keeles "Nood koltunud lehed", tõlkinud Ants Oras; Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1933; tõlkinud Enn Vetemaa, värsid tõlkinud Ants Oras, Tallinn: Kupar, 1996)
- "Point Counter Point" (1928)
- "Brave New World" (1932; eesti keeles "Hea uus ilm", tõlkinud Henno Rajandi; Tallinn: Eesti Raamat, 1989; Tallinn: Tänapäev, 2008)
- "Eyeless in Gaza" (1936)
- "After Many a Summer" (1939)
- "Time Must Have a Stop" (1944)
- "Ape and Essence" (1948)
- "The Genius and the Goddess" (1955; eesti keeles "Geenius ja jumalanna", tõlkinud Pille Runtal; Tallinn: Varrak, 1995)
- "Island" (1962; eesti keeles "Saar", tõlkinud Ragne Kepler; Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2019)
Jutustuste kogud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Limbo" (1920)
- "Farcical History of Richard Greenow" (eesti keeles "Richard Greenow jantlik lugu", tõlkinud Ants Oras; Tartu: Loodus, 1928)
- "Happily Ever After"
- "Eupompus Gave Splendour to Art by Numbers"
- "Happy Families" (näidend)
- "Cynthia"
- "The Bookshop"
- "The Death of Lully"
- "Mortal Coils" (1922)
- "The Gioconda Smile"
- "Permutations Among the Nightingales" (näidend)
- "The Tillotson Banquet"
- "Green Tunnels"
- "Nuns at Luncheon"
- "Little Mexican" (USA väljaande pealkiri "Young Archimedes", 1924)
- "Uncle Spencer"
- "Little Mexican"
- "Hubert and Minnie"
- "Fard"
- "The Portrait"
- "Young Archimedes"
- "Two or Three Graces" (1926)
- "Two or Three Graces"
- "Half Holiday"
- "The Monocle"
- "Fairy Godmother"
- "Brief Candles" (1930)
- "Chawdron"
- "The Rest Cure"
- "The Claxtons"
- "After the Fireworks" (eesti keeles "Pärast tulevärki", tõlkinud Mati Soomre; Loomingu Raamatukogu 18–19, 1988)
- "Jacob's Hands: A Fable" (avastati 1997, kirjutatud koos Christopher Isherwoodiga)
- "Collected Short Stories" (1944)
Kirjandus ja välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aldous Huxley |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Aldous Huxley |
- Aldous Huxley, "Monookel", tõlkinud Ants Oras – Looming 1932, nr 7, lk 838–843 ja nr 8, lk 921–932; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- Ants Oras, Aldous Huxley looming – Looming 1932, nr 6, lk 720–722 ja nr 7, lk 827–837
- Ants Oras, Aldous Huxley viimase aja toodangust, Looming 1936, nr 7, 820–830; mõlemad Loomingu artiklid koos on ilmunud pealkirja all "Aldous Huxley" Ants Orase raamatus "Barbaaria", Ilmamaa, Tartu 2009, lk 188–218; ISBN 9789985773444
- Ants Oras, Aldous Huxley teekäänakul, Akadeemia 1938, nr 2
- Vaapo Vaher, "Tagasijõudnud Huxley", Eesti Päevaleht 13. mai 1996, 10; ilmunud ka V. Vaheri raamatus "Surmakuul & seemnepurse", Tallinn, 2002, lk 473–474