Abhaasia dolmenid
Abhaasia dolmenid on ühekambrilised hauarajatised, megaliithauakambrid ehk dolmenid, mida leidub mitmel pool Abhaasias. Enamik neist asub Põhja-Abhaasias, enim uuritud on Ešera megaliithauad.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Abhaasia dolmenid arvatakse olevat perekonnahauakambrid. Vanimad neist on dateeritud 3. aastatuhandesse eKr, suurimad keskmisse pronksiaega, umbes 1. aastatuhande esimesse poolde eKr.[1]
Kõige põhjalikumalt on uuritud Ešera dolmeneid. Abhaasia megaliithauad on kokku pandud neljast massiivsest lamedast kiviplaadist, mida katab katusena viies samasugune plaat; iga selline plaat kaalub üle 50 tonni. Mõnel on kiviplaat ka põrandaks. Dolmenid on ligikaudu trapetsoidse kujuga, esiseinal võib leiduda petroglüüfe. Välisseinte äärde on laotud suured kivid. Esiseinas on ümar ava umbes 40 cm läbimõõduga, enamasti suunaga lõunasse või kagusse, ja seda kattis kivikork. Dolmenitest on lisaks luudele leitud kirveid, odaotsi, peaehteid ja savinõusid.[1]
Hetkeolukord
[muuda | muuda lähteteksti]Dolmenite paiknemise tõttu poliitiliste vaidluste objektiks oleval territooriumil on nende seisukord teadmata. Gruusia on need kandnud oma kultuuripärandi hulka ning andnud teada nende ohustatusest muististe puuduliku konserveerimise tõttu. Mõned dolmenid on eksponeeritud Gruusia Rahvusmuuseumis.[1]