Abeelia
Abeelia | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Uniohakalaadsed Dipsacales |
Sugukond |
Harakkuljuselised Linnaeaceae |
Perekond |
Abeelia Abelia |
Sünonüümid | |
Vesalea |
Abeelia (Abelia R. Br.) on taimede perekond, mis arvatakse kuslapuuliste või harakkuljuseliste sugukonda.
Sellesse perekonda on arvatud umbes 30 liiki ja hübriidi.
Molekulaarfülogeneetilised uuringud on näidanud, et abeeliad ei moodusta fülogeneetilist rühma. Aastal 2013 tegi Maarten Christenhusz ettepaneku viia abeelia (välja arvatud sabeelia sektsioon) ja veel mõne perekonna liigid üle harakkuljuse perekonda[1].
Taksonoomia ja süstemaatiline kuuluvus
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonna esmakirjeldaja on Robert Brown (1818). Perekond on nime saanud hiina abeelia avastaja Clarke Abeli järgi.[2]
Traditsiooniliselt on abeelia arvatud kuslapuuliste sugukonda. APG II süsteem arvab abeelia koos harakkuljuse, kolkvitsia, kilpõie ja sabeeliaga harakkuljuseliste sugukonda.
Perekonna sabeelia liigid arvatakse mõnikord abeelia perekonda.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Abeeliad kasvavad pärismaistena Ida-Aasias Jaapanist Himaalajani ning Põhja-Ameerika lõunaosas (Mehhikos).
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Abeeliad on aeglaselt kasvavad 1–6 m (tavaliselt 1,5–2,5 m) kõrgused põõsad. Soojema kliima liigid on igihaljad, külmema kliima liigid heitlehised. Lehed asetsevad vastakult või kolmeleheliste männastena. Lehed on munajad terava tipuga, läikivad, tavaliselt tumerohelised, 1 või 1,5 cm kuni 8 cm pikkused, tavaliselt lihakad[3]. Heitlehistel liikidel värvuvad lehed sügisel pronksivärvi lillakaks kuni punaseks.
Õied asetsevad 1–8 kaupa lühikese ebasarikana ülemises lehekaenlas või varre tipus. Õied on tavaliselt väikesed (kõige suuremate, umbes 5 cm läbimõõduga õitega on Abelia floribunda, rippuvad, valged kuni roosad (mõnikord lillakad või punased), kellukjad (lehterjad või torujad[3]), viietise krooni ja punase viietise tupega, 1–5 cm pikkused, tavalised lõhnavad õied. Mõnel liigil jäävad tupplehed pärast kroonlehtede langemist alles. Sigimik on kolme pesaga. Õies on neli tolmukat.[3] Õitsemisperiood on pikk, kestes hiliskevadest sügiseni (juunist septembri või oktoobrini).
Vili on nahkja kestaga pähklike[3]
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Abeeliad on mõne liblikalise vastsete toidutaimed. Need on:
- Acleris askoldana (Abelia spathulata)
- Agrapha albostriata (suureõieline abeelia)
- Biston robustus (Abelia spathulata)
- Eumeta minuscula (suureõieline abeelia)
- Hemaris thysbe
- Heterolocha stulta (Abelia spathulata)
- Microleon longipalpis (suureõieline abeelia)
- Odontopera arida (suureõieline abeelia)
- Phthonosema invenustaria (Abelia serrata)
- Synegia hadassa (Abelia spathulata)
- Wilemania nitobei (Abelia spathulata)
Aiandus
[muuda | muuda lähteteksti]Abeeliaid hinnatakse elegantse välimuse ja pika õitsemisperioodi tõttu. Teatud abeelialiigid on populaarsed dekoratiivsed aiapõõsad. Kõige levinum on suureõieline abeelia.
On olemas nii külmakartlikke liike, mis ei talu miinuskraade, kui ka küllaltki külmakindlaid liike. Eestis kasvatatakse avamaal ainult külmakindlamaid liike.[3] Abeeliad eelistavad päikest või poolvarju. Suvel on vajavad ohtrat kastmist. Et abeeliad taluvad pügamist hästi, saab neid kasutada elavtarana. Abeeliaid paljundatakse vegetatiivselt.
Liigid ja hübriidid
[muuda | muuda lähteteksti]Abeelia perekonda kuulub vähemalt 30 liiki ja palju hübriide.
- Liike
|
|
- Hübriide
- Abelia ×grandiflora (Abelia chinensis × Abelia uniflora) – suureõieline abeelia
- Abelia ×rupestris
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maarten Christenhusz. Twins are not alone: a recircumscription of Linnaea (Caprifoliaceae). – Phytotaxa, 2013, 125 (1), lk 25–32. Resümee. Resümee.
- ↑ 2,0 2,1 Archibald William Smith A Gardener's Handbook of Plant Names, lk 11. Google'i raamat
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 TEA entsüklopeedia[alaline kõdulink]
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Robert Brown. Abelia. – A. Clarke (toim). Narrative of a journey in the interior of China and of a voyage to and from that country in the years 1816 and 1817, Longman, Hurst, Rees, Orme & Brown: London 1818, lk 376–378.
- P. Graebner. Die Gattung Linnaea (einschliesslich Abelia). – Botanische Jahrbücher für Systematik, Pflanzengeschichte und Pflanzengeographie, 1900, 29, lk 120–145.
- V. F. Golubkova. Generis Abeliae R. Br. species nova. – Botanicheskie Materialy Gerbariia Botanicheskogo Instituta imeni V. L. Komarova Akademii Nauk SSSR, 1955, 17, lk 394–398.
- V. F. Golubkova. De speciebus nonnullis generis Abelia R. Br. (Caprifoliaceae Juss.). – Novitates Systematicae Plantarum Vascularium (Novosti Sistematiki Vysshchikh Rastenii), 1973, 10, lk 241–248.
- Backlund, A.; Pyck N. 1998. Diervillaceae and Linnaeaceae. Two new families of Caprifolioids. – Taxon 47 (3): 657–661.
- Barnes, P. 2001. Looking at Abelias. – New Plantsman 8(2): 78–92.
- M.-T. An, G.-Q. Gou. Abelia lipoensis, a new species of the genus Abelia from Guizhou, China. – Bulletin of Botanical Research (North-Eastern Forestry University), 2009, 29, lk 129–130.
- Bart Jacobs, Nancy Pyck, Erik Smets. Phylogeny of the Linnaea clade: are Abelia and Zabelia closely related? – Molecular Phylogenetics and Evolution, 2010, 57, lk 741–752. Resümee.
- S. Landrein. Abelia and its relatives. – The Plantsman (New Series), 2010, 9: 40–47.
- Maarten Christenhusz. Twins are not alone: a recircumscription of Linnaea (Caprifoliaceae). – Phytotaxa, 2013, 125 (1), lk 25–32. Resümee. Resümee.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelse vikipeedia artiklit en:Abelia seisuga 10.5.2022 ja ingliskeelse vikipeedia lehekülge en:List of Lepidoptera that feed on Abelia ning prantsus- ja venekeelset vikipeediat seisuga 14.3.2009.