ASMR

ASMRi liikumist kirjeldav joonis

ASMR ehk autonoomne sensoorne meridiaanreageering on kõditunne, mis tüüpiliselt liigub pealaest jalataldadesse, põhjustades keha lõõgastumist. See on tahtmatult tekkiv tunne, mille põhjustajateks on visuaalsed, helilised, lõhnalised või tunnetuslikud stiimulid, näiteks sosistamine, juuste kammimine, koputamine.

Ajalugu

19. oktoobril 2007 algatas 21-aastane foorumikülastaja kasutajanimega okaywhatever veebisaidil www.steadyhealth.com arutluse pealkirjaga „Weird sensation feels good“. Oma postituses tõi ta näiteid, millal reaktsioon esile tuleb ja milline see olemuselt on: lapsena tekitasid ASMRi nukuteatri vaatamine või unejutu kuulamine, noorukina klassikaaslasel markeriga käele joonistada laskmine. Tema sõnul tekib autonoomne sensoorne meridiaanreageering vahel iseenesest ja ilma otsese põhjuseta.

2009. aastal loodi esimene Youtube'i kanal WhisperingLife, milles spetsialiseeruti sosistamisele. Esimene video pealkirjaga „Whisper 1 – hello!“ avaldati 26. märtsil 2009. Kanali omanik soovib jääda anonüümseks, kuid on avaldanud, et tal on bakalaureusekraad oftalmoloogia alal ja töötab Nottinghamis, Inglismaal optikuna.

Veebruaris 2010 sai nähtus nimetuse ASMR (autonomous sensory meridian response).

25. veebruaril lõi Jennifer Allen Facebookis grupi Autonomous Sensory Meridian Response Group, mille eesmärk oli inimeste ühendamine, teavitamine ja aitamine. Grupp eksisteerib ja on aktiivne tänini.

2012. aastal nimetati 9. aprill rahvusvaheliseks ASMRi päevaks. Nähtuse uurija Ilse Blansert kommenteeris seda nii: “Paljude jaoks on see päev tähtpäev, mis käib kaasas lihavõtetega. Kui me sooviksime tulevikus midagi 9. aprillil organiseerida, oleks rohkematel inimestel võimalus reisida ja kohtuda teistega, kes ASMRi kogevad.”

Stiimulid

Audio

ASMRi üks stiimuleid on helid. Selle alla kuuluvad erinevate pindade peal näppudega toksimine, kraapimine ja silitamine, lisaks suuga erinevate helide tekitamine, näiteks laulmine, vaikselt rääkimine, puhumine.

Tähtis roll heliliste stiimulite tekitamisel ja edasikandmisel on stereofoonial ehk ruumilisel helil. Sellega tekitatakse kuulajas tunne, et ta kogeb kõike praegu ja selles samas ruumis. Eesti tehnikaloolane Heino Pedusaar on stereoheli kirjeldanud nii: „Stereoheli (kaks identset mikrofoni- ja võimendikomplekti, vastav saatja ja vastuvõtja) kahekanalilisel edastamisel maalivad kaks kõlarit kuulaja ette katkematu helipanoraami ja reprodutseeritavate heliallikatega täitub näiliselt ka nende vahemik.“

Visuaal

Reaktsiooni teine võimalik tekitaja on visuaal. Olulisim on siinkohal esteetilisus: kalligraafia, kunsti, ilu ja värvidemänguga tekib vaatajatel sees hea tunne. Visuaalse ASMRiga tunneb vaataja, et on võimalik maitsta, nuusutada, katsuda ja kuulda seda, mis tegelikult ainult silmadega nähtav on. Selle kohta käib ka fraas "Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna". Tihti kasutavad just joogatreenerid, psühholoogid, terapeudid ja füsioloogid visuaalseid stiimuleid ja pilte, mille eesmärk on patsiendi mõtteid ja ajutegevust rahustada. Igal seansil tekib võimalus, et patsient reageerib stiimulitele sedasi, et tekib autonoomne sensoorne meridiaanreaktsioon.

Füüsiline kontakt

Puudutused, puhumine, kraapimine, toksimine ja muu säärane on ühed stiimulid, mis võivad esile tuua ASMRi. Massaaž on aegade algusest peale olnud oluline stiimul ravimiseks, vereringe parandamiseks ja teatud reaktsioonide tekitamiseks. Ka tavaline seljamassaaž võib inimese panna ASMRi kogema ja lõdvestuma.