1976. aasta taliolümpiamängud

1976. aasta taliolümpiamängud olid XII taliolümpiamängud, mis toimusid 4.–15. veebruaril 1976 Austrias Innsbruckis.

Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) istungil Amsterdamis 1970. aastal anti algul XII talimängude korraldamise õigus USA linnale Denverile. Teised kandidaatlinnad olid Sion (Šveits), Tampere (Soome) ja Vancouver (Kanada).^[1] Denver loobus mängude korraldamisest 1972. aasta novembris Colorado osariigi elanike survel. 4. veebruaril 1973 valis ROK Lausanne'is uueks olümpialinnaks üksmeelselt Innsbrucki, kus olid varem taliolümpiamängud toimunud 1964. aastal.

Need olid esimesed olümpiamängud pärast 1972. aasta Müncheni pantvangikriisi. Seetõttu võeti Innsbruckis tarvitusele ulatuslikud julgeolekumeetmed.^[2]

1976. aasta taliolümpiamängude maskott oli lumemees Schneemann, kes kandis Tirooli piirkonnale tüüpilist peakatet. Maskotti peeti õnnetoovaks, sest 1964. aasta taliolümpiamängude ajal vaevles Innsbruck lumepuuduses ja korraldajad kartsid seda sama ka sel aastal, kuid sel korral oli lund külluses.^[3]

Avatseremoonia toimus 4. veebruaril 60 000 pealtvaataja ees. Olümpiamängud kuulutas avatuks Austria liidupresident Rudolf Kirchschläger. Sportlaste esindajana andis olümpiatõotuse bobisõitja Werner Delle-Karth ja kohtunike esindajana Willi Köstinger. Olümpiatuli süüdati Kreekas Olümpias 30. jaanuaril 1976 ning jõudis Innsbrucki läbi kõikide Austria liidumaade. Olümpiatuli süüdati kahes katlas, mis sümboliseerisid Innsbruckis toimunud kahtesid taliolümpiamänge. Olümpiatule süütasid mäesuusatamise olümpiavõitja Christl Haas ja kelgutamise olümpiavõitja Josef Feistmantl.^[4] Lõputseremoonia toimus 15. veebruaril. Nii ava- kui ka lõputseremoonia toimusid suusahüppestaadionil Bergiselschanze.

Taliolümpiamängudel osales 37 riigist 1123 sportlast, neist 231 naist. Kokku oli kavas 37 võistlust 10 spordialal. Esimest korda olid kavas iluuisutamise jäätants ja kiiruisutamise meeste 1000 meetri distants.

Kokku võitsid medali 16 riigi esindajad. Vähemalt ühe kuldmedali võitis kaksteist riiki. Medalitabelis saavutas esikoha 13 kulla, 6 hõbeda ja 8 pronksiga Nõukogude Liit, kes võitis ta ka enim medaleid (kokku 27). Korraldaja riik Austria võitis kokku kuus medalit (kaks kulda, kaks hõbedat ja kaks pronksi).

Liechtenstein võitis esimesed medalid olümpiamängudelt: Willi Frommelt ja Hanni Wenzel pronksid mäesuusatamise slaalomi aladel. Ida-Saksamaa võitsid kelgutamises ja bobisõidus kõik kuldmedalid, kokku viis. Mäesuusataja Rosi Mittermaier võitis naiste kiirlaskumises ja slaalomis neil mängudel Lääne-Saksamaale kaks kuldmedalit. Ta oli lähedal ka kolmandale, millega oleks temast saanud esimene naise, kes on võitnud kõik kolm olümpiamängudel kavas olevat mäesuusaala. Murdmaasuusataja Helena Takalo võitis Soome seitsmest medalist kolm, jõudes poodiumile kõigil naistele kavas olnud aladel. Hollandi kiiruisutajad Piet Kleine ja Hans van Helden võitsid riigi kuuest medalist viis. Enne neid taliolümpiamänge pärines Suurbritannia viimane medal 1964. aastast, mil taliolümpiamängud leidsid samuti aset Innsbruckis. 1976. aastal võitis Suurbritanniale kulla iluuisutaja John Curry meeste üksiksõidus. 1976. aasta taliolümpiamängud osutusid kõige ebaõnnestunumaks Rootsi sportlastele, kes võitsid ainult kaks pronksmedalit.

Esimest korda osalesid taliolümpiamängudel Andorra ja San Marino. Teist ja viimast korda osales Hiina Vabariik, kes naasis 1984. aastal Hiina Taipei võistkonnana. Suurima võistkonnana osales USA – 114 sportlast.

Spordialad

Olümpiamängudel jagati välja 37 komplekti medaleid (iluuisutamiskava täiendati jäätantsuga, kiiruisutamises meestele lisandus 1000 m distants).

Medalitabel

1976. aasta taliolümpiamängude hõbemedal

Kokku		37	37	37	111
Koht	Riik	Kuld	Hõbe	Pronks	Kokku
1.	Nõukogude Liit	13	6	8	27
2.	Saksa DV	7	5	7	19
3.	USA	3	3	4	10
4.	Norra	3	3	1	7
5.	Lääne-Saksamaa	2	5	3	10
6.	Soome	2	4	1	7
7.	Austria	2	2	2	6
8.	Šveits	1	3	1	5
9.	Holland	1	2	3	6
10.	Itaalia	1	2	1	4
11.	Kanada	1	1	1	3
12.	Suurbritannia	1	0	0	1
13.	Tšehhoslovakkia	0	1	0	1
14.	Liechtenstein	0	0	2	2
14.	Rootsi	0	0	2	2
16.	Prantsusmaa	0	0	1	1

Viited

↑ Past Olympic host city election results". GamesBids. Vaadatud 7.12.2016
↑ "Innsbruck 1976 - olümpialood". Eesti Olümpiakomitee
↑ "Innsbruck 1976 Mascot Schneemann". Olympic.org
↑ "Innsbruck 1976 Winter Olympics". Olympic.org

Välislingid

1976. aasta taliolümpiamängud Rahvusvahelise Olümpiakomitee kodulehel

[1] Past Olympic host city election results". GamesBids. Vaadatud 7.12.2016

[eok-2] "Innsbruck 1976 - olümpialood". Eesti Olümpiakomitee

[3] "Innsbruck 1976 Mascot Schneemann". Olympic.org

[4] "Innsbruck 1976 Winter Olympics". Olympic.org

[1]

[2]

[3]

[4]

v r Olümpiamängud
Olümpiaharta Rahvusvaheline Olümpiakomitee (maakoodid) Olümpiasümbolid (deviis, rõngad, lipp, tuli, hümn) Pierre de Coubertini medal
Suveolümpiamängud	1896 Ateena 1900 Pariis 1904 St. Louis 1908 London 1912 Stockholm 1916 Berliin⁽¹⁾ 1920 Antwerpen 1924 Pariis 1928 Amsterdam 1932 Los Angeles 1936 Berliin 1940 Tokyo⁽¹⁾ 1944 London⁽¹⁾ 1948 London 1952 Helsingi 1956 Melbourne 1960 Rooma 1964 Tokyo 1968 Mexico 1972 München 1976 Montreal 1980 Moskva 1984 Los Angeles 1988 Seoul 1992 Barcelona 1996 Atlanta 2000 Sydney 2004 Ateena 2008 Peking 2012 London 2016 Rio de Janeiro 2020 Tokyo 2024 Pariis 2028 Los Angeles 2032 Brisbane
Taliolümpiamängud	1924 Chamonix 1928 Sankt Moritz 1932 Lake Placid 1936 Garmisch-Partenkirchen 1940 Sapporo⁽¹⁾ 1944 Cortina d'Ampezzo⁽¹⁾ 1948 Sankt Moritz 1952 Oslo 1956 Cortina d'Ampezzo 1960 Squaw Valley 1964 Innsbruck 1968 Grenoble 1972 Sapporo 1976 Innsbruck 1980 Lake Placid 1984 Sarajevo 1988 Calgary 1992 Albertville 1994 Lillehammer 1998 Nagano 2002 Salt Lake City 2006 Torino 2010 Vancouver 2014 Sotši 2018 Pyeongchang 2022 Peking 2026 Milano ja Cortina d'Ampezzo 2030 ?
Antiikolümpiamängud Vaheolümpiamängud (1906⁽²⁾) Paraolümpiamängud Noorte olümpiamängud ⁽¹⁾Jäid ära sõja tõttu. ⁽²⁾Praegu ROK-i tunnustuseta.