1819

1819. aasta (MDCCCXIX) oli 19. sajandi 19. aasta.

Sündmused Eestis

7. aprill (vkj 26. märts) – Aleksander I kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse.^[1] Sellega kaotati Liivimaal pärisorjus.
6. mai (vkj 24. aprill) – Eestimaal lepiti kokku talupoegade vabastamise järjekord.^[1] Esimesed taluperemehed viidi uude õiguslikku seisundisse, mis põhines vabalepingul.^[1]
17. november (vkj 5. november) – keisri ukaasiga loodi Tartu ülikooli arstiteaduskonna juurde meditsiiniinstituut riigiteenistuses vajalike arstide ettevalmistamiseks.^[2]
Sel aastal olid ilm ja saak erakordselt head, nii et 1819. aasta kujunes üheks sajandi külluslikumaks.^[1]
Liivimaa kreisilinnades kadus pärast uue käsitöökorralduse juurutamist tsunftisuletus.^[1]
Tallinna pliiatsi- ja kriidivabrikut käitav ettevõte Luther, Buller, Mickwitz ja Ko leiutas uue koorimisviisil põhineva vineerilõikamise tehnoloogia.^[1]
Tartus valmis suur kivist kaubahoov, kus oli 40 poodi.^[1] Hoovi valmimine tähendas ühtlasi ka Emajõe-äärsete puuputkade aja lõppu.^[1]
Baltisakslaste Revaler Theateris kanti ette esimene eestikeelne lavatükk: Peter Andreas Steinsbergi kirjutatud "Häbbi sellel, kes petta tahhab".^[3]
Kristjan Jaak Peterson hakkas õppima Tartu Ülikoolis. Temast sai esimene selle ülikooli üliõpilane, kes avalikult teadvustas oma eesti päritolu.

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 120
↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia
↑ A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 367