Au (Vorarlberg)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Märts 2020) |
| Au | |
|---|---|
 | |
 Vapp
| |
Pindala: 44,9 km² (2018)[1]  | |
|
Elanikke: 1736 (1.01.2018)[2] | |
|
| |
| Koordinaadid: 47° 19′ N, 9° 59′ E | |
 Asend Bregenzi ringkonnas | |
  |
Au on vald Austria Vorarlbergi liidumaal Bregenzi ringkonnas.
Geograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Linn kuulub Bregenzerwaldi, täpsemalt Hintere Bregenzerwaldi.
40% alast on kaetud metsaga ning 34,4% alast kasutatakse alpikarjamaana (Almwirtschaft) ja muudes alpipõllumajanduse vormides.
Linn ise erineb teistest selle piirkonna linnadest, kuna sellel puudub reaalne keskus. See koosneb mitmest ringkonnast (mitte mingis kindlas järjekorras): Argenau, Wieden, Lugen, Lebernau, Rehmen, Schrecken, Kreuzgasse, Jaghausen, Am Stein, Argenstein, Argenzipfel ja Lisse. Au on näide "hajakülast" (saksa: Streudorf).
Raekoda asub Argenaus, samas kirik asub Jaghausenis. Rehmeni ringkonnas on oma kirik.
Bregenzer Ach voolab läbi Au ja on ka suurim jõgi. Jõe kõrval kulgeb L200 maantee, mis on peamine tee läbi Bregenzerwaldi.
Kohalikud elanikud jagavad linna kaheks osaks, mida eraldab jõgi. Üks osa kannab nime Schattseite (tähendab varjulist poolt) ning koosneb Argenau, Argenzipfeli ja Wiedeni ringkondadest; teine osa kannab nime Sonnseite (tähendab päikeselist poolt) ja koosneb (peamiselt) Rehmenist ja Schreckenist.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vorarlberger Münsterschema, barokk-katedraali tüüp, arendati välja Beeri ja Thumbi perekondade poolt. Nende katedraalide näiteid leidub Bodeni järve ääres ja Lõuna-Saksamaal.
Michael Beer asutas ka Auer Zunfti, mis on käsitööliste gild ja on siiani alles. See on üks vanemaid gilde Austrias.
Aastatel 1805–1814 kuulus Au Baieri kuningriiki, siis anti tagasi Austriale. See kuulub Vorarlbergi provintsi asutamisest saati 1861. aasta lõpul.
Pärast Teist maailmasõda langes Au Austria Prantsuse okupatsioonitsooni. Okupatsioon kestis 1945. aastast kuni Austria riigilepinguni 1955. aastal.
Okupatsiooniväkke kuulus ka palju Maroko sõdureid, kes teenisid Prantsuse armees.
Inimesi
[muuda | muuda lähteteksti]- Kaspar Moosbrugger (Vorarlbergi koolkond; * 16. mai 1656; † 26. august 1723)
- Franz Beer (ehitusmeister ja Vorarlbergi koolkonna kaasasutaja; * 1. aprill 1660; † 21. jaanuar 1726)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundesländer - Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.