Ajutine valitsus
|
See artikkel räägib võimuorganitest; ansambli kohta vaata artiklit Ajutine Valitsus (ansambel). |
Ajutine valitsus on riigi elu korraldamiseks moodustatud täidesaatev võimuorgan, millel (veel) ei ole rahvaesinduse mandaati.
Ajutisi valitsusi moodustatakse enamasti üleminekuaegadel, sõdadest või revolutsioonidest põhjustatud sündmuste järel. Ajutise valitsuse ülesandeks on riigi elu jooksev korraldamine ja võimu- ning õigusliku vaakumi vältimine. Pärast rahva poolt demokraatlikel valimiste tulemusena moodustatud esinduskogu kokkutulemist ja uuele valitsusele mandaadi andmist annab ajutine valitsus oma võimu üle uuele valitsusele.
Eesti Ajutine Valitsus
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918. a kuni 8. maini 1919. a.
Venemaa Ajutine Valitsus
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Venemaa Ajutine Valitsus
Venemaa Ajutine Valitsus moodustati Venemaa Riigiduuma poolt pärast Veebruarirevolutsiooni 1917. a. Selle eesotsas olid
- 23. märtsist kuni 21. juulini 1917 vürst Georgi Lvov ja
- 21. juulist kuni 8. novembrini 1917 Aleksandr Kerenski.
Venemaa Ajutine valitsus pidi oma võimu üle andma Ülevenemaalise Asutava Kogu poolt moodustatavale valitsusele.
Mõned nädalad enne Ülevenemaalise Asutava Kogu valimisi kukutas Lev Trotski poolt juhitud bolševike rühmitus Oktoobrirevolutsiooni käigus Venemaa Ajutise valitsuse ning moodustas uue valitsuse (Rahvakomissaride Nõukogu) eesotsas Vladimir Leniniga. Ülevenemaaline Asutav Kogu saadeti laiali.