Sisalikulised
|
See artikkel räägib seltsist; perekonna kohta vaata artiklit Sisalik (perekond); tähtkuju kohta vaata artiklit Sisalik (tähtkuju) |
Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.[2]
| Sisalikulised | |
|---|---|
 Isane arusisalik (Zootoca vivipara) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Alamklass |
Soomussisalikud Lepidosauria |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Sisalikulised Sauria[1] Gauthier, 1984 |
| Sünonüümid | |
| |
Klassifikatsioon
muudaSisalikuliste süstemaatika pole päris selge. Tavaliselt peetakse sisalikke iseseisvaks alamseltsiks nimega sisalikulised (Lacertilia). Sellesse kuuluvad kõik lepidosauruste elusolevad järeltulijad, mis ei ole sfenodondid (st tuataara) ega maod.[3]
Alamseltsi klassifitseeritakse järgmised infraseltsid:
Levila
muudaSisalikud elavad kõigil mandritel peale Antarktise, samuti enamikul saarestikel.
Eestis on levinud kivisisalik (II kaitsekategooria) ja arusisalik (III kaitsekategooria).
Kirjeldus
muudaEnamasti on sisalikel jalad ja väliskõrvad, madudel need mõlemad aga puuduvad. Kuna sisalikud on määratletud negatiivselt, madusid välja arvates, puuduvad neil ainulaadsed ühised tunnused. Paljud, kuid sugugi mitte kõik sisalikud võivad kiskjate eest põgenedes saba kehast eraldada (autotoomia). Suurel osal sisalikest on arenenud nägemine, sealhulgas värvitaju, ning enamik neist suhtleb niihästi kehakeele või eredate värvide kui ka feromoonide abil.
Sisalike pikkus varieerub mõnest sentimeetrist kameeleonidel nagu Brookesia micra ja gekodel nagu Sphaerodactylus ariasae kuni ligi 3 meetrini suurimal elusoleval sisalikul komodo varaanil. Mõned väljasurnud varaanid olid samuti suured. Väljasurnud mosasaurused, kes elasid vees, kasvasid kuni 17 meetri pikkusteks, ning Austraalias 40 000 aasta eest väljasurnud varaan Megalania võis kasvada kuni 7-meetriseks.
Eestis elavad sisalikest arusisalik, kivisisalik ja vaskuss.
Viited
muuda- ↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann. [1]. Roomajate andmebaas. Vaadatud 15.12.2013
- ↑ Loomade elu 5:151.
- ↑ Gibbons, J. Whitfield; Gibbons, Whit (1983). Their Blood Runs Cold: Adventures With Reptiles and Amphibians. Alabama: University of Alabama Press. Lk 164. ISBN 978-0-8173-0135-4.