Palmiõli

Palmiõli on taimeõli, mis pärineb õlipalmi viljade mesokarbist (punakast viljalihast). Suurimaks palmiõli allikaks on aafrika õlipalm (Elaeis guineensis), lisaks pressitakse õli ka ameerika õlipalmi (Elaeis oleifera) viljalihast.

Õlipalmi vili. Keskel tuum ehk seeme ja ümber viljaliha

Palmiõli

Viljaliha on väga suure õlisisaldusega (45–75%) ja lisaks kääritatud viljalihast saadavale palmiõlile toodetakse pressimise teel seemnetest palmituumaõli.

Palmiõli on looduslikult oranži või punaka värvusega tooraineks oleva viljaliha suure beetakaroteeni sisalduse tõttu. Seejuures ei ole sama vilja tuumast saadav palmituumaõli või kookosõli punakad, vaid valged või helekollased karotenoidide puuduse tõttu. Palmiõli on ainus taimeõli, mille küllastunud ja küllastumata rasvhapete suhe on 50:50 ning seetõttu on see toatemperatuuril pooltahkunud.

Palmiõli kasutatakse toiduaine-, seebi- ja kosmeetikatööstuses ning biokütusena.

Kuna palmiõli kasutatakse toiduainetööstuses väga palju, tegutsevad keskkonnaaktivistide kogukonnad, et Malaisias ja Indoneesias ei hävitataks õlipalmikasvatuste loomiseks troopilisi metsi. Õlipalmide ainukultuuri loomisel on hävitatud suur hulk orangutanide looduslikest elupaikadest. Hävitatud on umbes 75% Indoneesia troopilistest metsadest.

Ajalugu

Aafrika õlipalm (Elaeis guineensis)

Inimesed hakkasid õlipalme kasutama umbes 5000 aastat tagasi. 1800. aastate lõpus leidsid arheoloogid Abydoses 5000 aastat vanast hauast aine, mis sisaldas palmiõli.

Aafrika õlipalmist (Elaeis guineesis) pärinev palmiõli oli esmalt kasutusel Lääne- ja Kesk-Aafrika riikides küpsetusõlina. Samuti jõudis palmiõli küpsetusõlina Euroopasse tänu Lääne-Aafrikas kaubelnud Euroopa kaupmeestele. Palmiõli muutus Briti ettevõtjatele nõutud kaubaks tööstusrevolutsiooni ajal, kuna toodet kasutati masinate tööstusliku määrdeainena.

Palmiõlist toodeti seepe ja puhastusaineid, näiteks Lever Brothersi (praegune Unilever) Sunlighti seepi. Palmiõlist valmistas oma esimesed tooted ka Palmolive. 1870. aastate paiku oli palmiõli Lääne-Aafrika riikide, näiteks Ghana ja Nigeeria, suurimaks ekspordiartikliks.

Keemilised omadused

Koostis

Palmiõlil on palju kasutusvaldkondi. Palmi toorõli muudavad toiduainetööstusele kasutuskõlblikuks rasvhapete ja triatsüülglütserooli ainulaadne struktuur. Palmiõli on ainus taimeõli, milles sisalduvate küllastunud ning küllastumata rasvhapete sisaldus jaguneb pooleks.

Palmi toorõli, mis on oma värvuse tõttu tuntud ka kui punane palmiõli, sisaldab väga suurel hulgal E-vitamiini ja on seetõttu kasutusel E-vitamiini allikana. Just aafrika õlipalmi Elaeis guineensis viljadest pressitud toorõlis on täheldatud eriti suurt tokotrienooli sisaldust (kuni 800 mg/kg). Tokotrienool on E-vitamiini üks vorm.

Rasvhapete koostis

Palmiõli koosneb sarnaselt kõikide muude rasvadega glütserooliga esterdatud rasvhapetest. Teiste taimeõlidega võrreldes on palmi toorõlil väga ainulaadne rasvhapete koostis, sisaldades suurel hulgal 16-süsinikuga küllastunud rasvhapet, palmitiinhapet, mille nimetus tuleb palmiõli sõnatüvest.

Palmiõlides sisalduvad rasvhapped jagunevad järgmiselt: 44% palmitiinhapet (C16:0), 39% oleiinhapet (C18:1), 10% linoolhapet (C18:2) ning väiksemal hulgal ka palju muid rasvhappeid, mis on toodud tabelis.

Rasvhappe tüüp	Keskmine sisaldus (%)	Sisaldusvahemik (%)
Lauriinhape (C12:0)	0,0	0,1–1,0
Müristiinhape (C14:0)	1,1	0,9–1,5
Palmitiinhape (C16:0)	44,0	41,8–46,8
Palmitoleiinhape (C16:1)	0,1	0,1–0,3
Steariinhape (C18:0)	4,5	4,5–5,1
Oleiinhape (C18:1)	39,2	37,3–40,8
Linoolhape (C18:2)	10,1	9,1–11,0
Linoliinhape (C18:3)	0,4	0,4–0,6
Arahhiinhape (C20:0)	0,4	0,2–0,7

Karoteen

Rafineerimata palmi toorõlile on looduslikult omane oranž või punakas värvus, mille põhjuseks on suur beetakaroteeni sisaldus. Palmiõli sisaldab looduslikult kõige rohkem karoteene: toorõlis umbes 500–700 ppm. Karoteenide koguhulgast 33% moodustab alfakaroteen, 65% beetakaroteen ning ülejäänud 2% gammakaroteen ja muud karoteenid.

Töötlemine

Keedetud palmipuuviljade käsitsi segamine

Palmiõli tehas Malaisias Sabahi osariigis

Pehmendamine

Palmipuu viljade tiheda struktuuri tõttu on esmalt vajalik viljade pehmendamine. Pehmendades on õli pressimisel lihtsam kätte saada. Üheks võimaluseks on vilju pehmendada steriliseerimise teel, mis lisaks pehmendamisele inaktiveerib viljas oleva lipaasi (ensüüm) ning takistab vabade rasvhapete teket. Steriliseerimisel paigutatakse palmipuu viljade kobarad rõhu all olevasse horisontaalsesse aurukambrisse (300 psi ja 140 °C) 60–90 minutiks. Steriliseerimise käigus kasutatakse 140–224 kg vett iga värske viljakobara tonni kohta. Pehmendamiseks võidakse vilju ka kuumas vees keeta.

Pehmendatud palmipuuviljad eemaldatakse kobarate küljest pöörleva trumli abil. Kobarad, mille küljest ei ole võimalik vilju eemaldada, suunatakse tagasi steriliseerimisprotsessi. Eemaldusprotsessi käigus ei kasutata väga suurt trumli pöörlemiskiirust, et vältida suurt palmiõli kadu.

Perikarbi eemaldamiseks kuumutatakse palmipuuvilju kääritusmasina pöörlevas mahutis. Seal eraldatakse viljaliha palmipuuseemnest ehk tuumast. Segu suunatakse peale protsessi kruvipressi, kus mitmetsüklilise pressimisega ekstraheeritakse õli. Õli, vee ja tahkete jääkide eraldamise lihtsustamiseks kasutatakse setteanumat, milles setitatakse tahked osakesed gravitatsiooni mõjul põhja. Puhta toorõli eraldamiseks lahustatakse kuuma veega õlisegu viskoossuse vähendamiseks. Pärast ühe- kuni kolmetunnist sadenemist eraldatakse 85–90 °C juures hoitav õlisegu pinnakihilt ning puhastatakse tsentrifuugi abil enne vaakumkuivatis kuivatamist.

Ühest tonnist värske vilja kobaratest toodetakse u 225 kg palmi toorõli ning saadakse 67 kg palmipuu viljatuumi, millest pressitakse edasise protsessi käigus palmituumaõli.

Töötlusprotsessist annab hea vaate GreenPalmi koostatud infograafik (vt Välislingid).

Rafineerimine

Rafineerimise esimeses faasis eemaldatakse fosfatiidid palmi toorõlist. Lihtsaimal juhul on hüdraaditud fosfatiidid (letsitiin ja fosfatidüül-inositool) eemaldatavad vaid õli ja vee segamisel. Lisaks on kasutusel ka erinevad mittehüdraatunud happed.

Pleegitamine

Pleegitamise eesmärk on kaotada palmi toorõli punane värvus. Pleegitamiseks kasutatakse pleegitussavisid, mis adsorbeerivad värvi andvaid karotenoide. Värvust andvad pigmendid seotakse keemiliselt Van der Waalsi jõududega, teised komponendid seotakse iooniliste või kovalentsete sidemetega pleegitava reagendiga.

Värvuse eemaldamine on kõige kulukam töötlusprotsess eelkõige seadmete ja pleegitusreagentide hinna tõttu.

Lõhna ja kõrvalmaitsete eemaldamine

Lõhna- ja maitseomadustele lisaks eemaldatakse ka vabad rasvhapped ja värvipigmendid, et tagada kõrgeim kvaliteet. Eelnevalt pleegitatud õli kuumutatakse 80 °C juures ning piserdatakse vaakumkambrisse (rõhk alla 50 mbar), et vältida oksüdeerumist ja polümerisatsiooni.

Tulemuseks on rafineeritud, värvusetu ja lõhnatu palmiõli (inglise RBD Palm Oil).

Fraktsioneerimine

Fraktsioneerimise käigus jagatakse eelnevalt töödeldud palmiõli lihtsustatult kaheks fraktsiooniks: 80% palmoleiini ja 20% palmsteariini.

Palmipuuseemned

Palmipuuseemned viljalihast eraldatuna

Palmipuu viljade tuumast eraldatud seemnetest pressitakse palmituumaõli, mis sisaldab suuremal hulgal küllastunud rasvasid (> 80%) kui palmiõli. Palmituumaõli tahkumistemperatuur on vahemikus 20–24 °C, joodiarv on 14–21 ning palmituumaõli sisaldab umbes 48% lauriinhapet (C12:0).

Palmituumaõli kasutatakse tööstuslikul küpsetamisel, kuna see on odav.

Palmitiinhappe derivaate kasutati Teise maailmasõja ajal koos ligroiiniga napalmi tootmiseks.

Tootmine ja tarbimine

2015. aastal toodeti kokku 59 359 miljonit tonni palmiõli. Sellest 31 000 miljonit tonni ehk 52,2% Indoneesias, 19 617 miljonit tonni (33%) Malaisias, 1830 miljonit tonni (3,1%) Tais, 1109 miljonit tonni (1,9%) Colombias, 1010 miljonit tonni (1,7%) Nigeerias ja 4793 miljonit tonni (8,1%) mujal riikides.

2015. aasta seisuga tarbis suurim palmiõli tootja Indoneesia ise 8703 miljonit tonni palmiõli ehk 15% kogutoodangust, Indias 7758 miljonit tonni (13%) ning Euroopa Liidu liikmesriikides tarbiti kokku 7116 miljonit tonni ehk 12% kogutoodangust.

Palmiõli sertifitseerimine

Palmiõli ja sellest tehtud tooteid sertifitseeritakse, et muuta palmiõli tootmine säästlikumaks kogu tarneahelas alates kasvatajatest kuni lõpptarbijateni, et vähendada palmiõli tootmise negatiivset mõju keskkonnale ja tootmispiirkondades elavatele kogukondadele.

Sertifitseerimine on kohaldatav kõigile toidu- ja muudele ainetele, kus kasutatakse palmiõli ja palmiõli derivaate. Sertifikaat tagab tõenduse, et toode pärineb sertifitseeritud, hästi majandatud allikatest ning kinnitab, et tooted ei ole mitte üheski tarneahela lülis segunenud sertifitseerimata allikatest pärinevate toodetega (välja arvatud erijuhtudel, kus rakendatakse ranget kontrolli).

Jätkusuutlik palmiõli on toodetud põlismetsi hävitamata, selle tootja arvestab loomade ja inimeste õigustega ning omab vastavat sertifikaati.

Sertifitseerimisest saadav kasu:

• demonstreerib pühendumust keskkonnatavadele;
• vastamist suurte tootjate ja jaemüüjate ootustele, kellest paljud on seotud ajalise kohustusega jätkusuutliku palmiõli kasutamisega oma toodetes;
• aitab klientidel valida tooteid, mis panustavad keskkonnakaitsele;
• loob võimalused uutele turgudele sisenemiseks.

Praktikas moodustab jätkusuutlik palmiõli 17% kogu maailma toodangust. Paraku ei suuda alati ka kõik sertifikaati jagavad organisatsioonid kontrollida brändide alltootjate tausta ning sertifikaadirägastik on segadusttekitav nii tootjale kui tarbijale. Enim on selle eest kriitikat saanud The Roundtable on Sustainable Palm Oil (RSPO), kes on välja andnud 8 erinevat sertifikaati, millest ainult 1 tähendab, et tootes kasutatakse 95% sertifitseeritud palmiõli. Veel enam, RSPO liikmeks olemiseks ei pea tootja sertifitseeritud palmiõli üldse kasutamagi. Liikmestaatus on lubadus seda kunagi teha. Vaid vähesed organisatsiooniga liitunud brändid omavad täielikku sertifikaati. Üks rangemaid sertifikaadijagajaid on aga näiteks The Forest Trust.

Neli sertifitseerimisviisi

• identity preserved (säilinud identiteet) – vastutustundlikult toodetud palmiõli, mida ei segata tarneahela jooksul teistega kokku ja mille päritolu on istanduseni välja lõpptarbijale võimalik teada anda;
• segregated (eraldatud) – vastutustundlikult toodetud palmiõli, mis võib olla töötlemisprotsesside käitus segatud teistest istandustest pärit sama õiglase palmiõliga, kuid mida ei tohi segada sertifitseerimata õliga;
• mass balance (massi tasakaal) – segatud sertifitseeritud ja sertifitseerimata palmiõli, kuid jälgitakse, et töötlemise kohast (nt rafineerimistehasest) ei välju ka pärast segamist rohkem sertifitseeritud palmiõli kui seda sisse on võetud;
• book and claim (raamat ja nõue) – sertifitseerimata palmiõli, millega koos ostad indulgentsi – raha läheb RSPOle, mis saab seda kasutada sertifitseerimissüsteemi parendamiseks, istanduste heaks või muul asjakohasel viisil.

Säästliku Palmiõli Ümarlaud

Säästliku Palmiõli Ümarlaua (RSPO) kontroll tarneahelas

Säästliku Palmiõli Ümarlaud (RSPO, Roundtable on Sustainable Palm Oil) on 2004. aastal asutatud mittetulundusühing, mille kutsus kokku Maailma Looduse Fond. RSPO ühendab palmiõli tööstuse eri sektoreid: õlipalmide kasvatajaid, tarbekaupade tootjaid, edasimüüjaid, panku ja investoreid.

2008. aastal töötas RSPO välja loetelu tingimustest, mida tuleb ettevõtetel täita, et toota sertifitseeritud säästlikku palmiõli (Certified Sustainable Palm Oil, CSPO). RSPO olulisim kriteerium on piirata ohustatud ökosüsteemide, ohustatud liikide elupaikade ja põlismetsade hävitamist. RSPO-sertifitseerimine tähendab tõhusamat jäätmekäitlust, vähenenud pestitsiidide kasutamist, tootmise suuremat läbipaistvust ja tootmist ning vähem kasvuhoonegaase.

Tarneahela sertifitseerimine on katkematu tee algallikast kuni tarbijani, sealhulgas kõik rafineerimise, valmistamise, töötlemise, transpordi ja levitamise etapid. Nii tagatakse toote päritolu sealt, kust te väidate, et see pärineb. Sertifitseerimine tagab teie tarneahela turvalisuse ja jälgitavuse ning annab usaldusväärsed tõendid toote jätkusuutliku hankimise kohta.

RSPO sertifitseeritud palmiõli moodustas 20% 2014. aasta kogutoodangust ehk umbes 12 000 miljonit tonni.

Välislingid

• Palmipuuviljade töötlusprotsessi infograafik (GreenPalm)
• Roundtable on Sustainable Palm Oil