Muhu

Muhu
	Muhu saar
Koordinaadid	58° 36′ N, 23° 15′ E
Pindala	204,86 km²
Rannajoone pikkus	137,41 km
Elanikke	1476 (2011); 7,2 in/km²

See artikkel räägib saarest; valla kohta vaata artiklit Muhu vald; laeva kohta vaata artiklit Muhumaa (laev).

Muhu on saar Saare maakonnas. Pindalaga 204,86 km²^[2] on see suuruselt kolmas saar Eestis.

Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu.

Saaremaaga ühendab Muhu saart Väikese väina tamm. Kuivastu sadama ja mandri vahel liiguvad parvlaevad, kuid talvel võib üle Suure väina viia ka jäätee.

Suuremad laiud Muhu kõrval on Kõinastu laid, Kesselaid ja Viirelaid.

Saare järgi on nime saanud siluri Jaagarahu lademe Muhu kihistu.^[3]

Loodus

Üügu pank Muhu saarel

Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt Jaagarahu lademe dolomiidist, põhjarannikul avaneb Jaani lademe dolomiitmergel. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige kadastikke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid looniite, suhteliselt vähe on säilinud loometsi. Saare metsasus on umbes 31%.

Muhu põhjaosas asuvad Seanina (saare põhjatipp) ja Tammiski nukk (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem Lepanina. Kõinastu laiu poole eendub Võrgusääre nukk, mis madala veetaseme korral jätkub Kõinastu leena. Kesselaiu vastas asub Püssinina. Muhu lõunatipp asub Ahenda poolsaarel Suurlaiu juures. Teised neemed on Vanasillanukk, Luutsenukk, Villema nina, Paljaslao nukk, Koeranina, Adjanina, Üllissaare nina, Kalama nina.

Ajalugu

Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument "Leinav ema"

Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi korallkaljude kerkimise tulemusena.

Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr.

13. sajandi alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni 16. sajandi keskpaigani kuulus saar Saare-Lääne piiskopkonnale. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega Taanile. Pärast Liivi sõda jäi saar Rootsi võimu alla, pärast Põhjasõda aga Venemaa keisririigile ja kuulus Kuressaare kreisiga Liivimaa kubermangu.

1894. aastal hakati ehitama Muhu saart Saaremaaga ühendavat Väikese väina tammi. Tamm avati 27. juulil (vkj 15. juulil) 1896. Algul nimetati see Liivimaa kuberneri Mihhail Zinovjevi auks Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).^[4]