[go: up one dir, main page]
Vikipeedia

Kolmas riik

(Ümber suunatud leheküljelt Kolmas Riik)

Kolmas riik[2] (ka Kolmas Riik[3] või Kolmas Reich;[4] saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Kolmas riik

Drittes Reich
1933–1945
Valitsusvorm totalitaarne diktatuur
President 1933–1934 Paul von Hindenburg
1934–1945 Adolf Hitler
1945 Karl Dönitz
Kantsler 1933–1945 Adolf Hitler
1945 Joseph Goebbels
Pealinn Berliin
Pindala 633 786 km²[1]
Rahvaarv 78 800 000[1] (1938)
135[1] in/km²
Riigikeeled saksa keel
Rahaühik mark
Hümn Deutschlandlied
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Eelnev Järgnev
Weimari vabariik Saksamaa 1945–1949
Kolmanda Riigi sõjalipp
Suur-Saksamaa 1943. aastal
Suur-Saksamaa 1944. aastal

"Kolmas riik" tähistas natsionaalsotsialistliku mõtteviisi kohaselt riiki, mille eelkäijad olid Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik (843–1806 kui "Esimene riik") ja "Saksa keisririik" (1871–1918 kui "Teine riik"). "Kolmas riik" pidi pärast Weimari Vabariigi lõppu 1933. aastal hakkama tähistama Saksamaa hiilguse taassündi. Mõiste võttis esimesena kasutusele Arthur Moeller van den Bruck oma 1922. aastal ilmunud raamatu pealkirjas.

Eesti ajalookirjanduses kasutatakse sagedamini nimetusi natsionaalsotsialistlik Saksamaa või Natsi-Saksamaa.

Riigivalitsemine

muuda

Riigipea

muuda

Riigikantseleile allusid: Kiirteede (Autobahn) peainspektor; Riigi Regionaalarengu amet; Riigi noorteliikumiste juhtkond; riigi pealinna peainspektor; Riigi pealinna Münchenisse üleviimise peaehitusnõunik; Linzi linna Riigi ehitusnõunik.

Riigi haldusasutused

muuda

Riigiministeeriumid

muuda

Vallutatud alade okupatsioonivõimud

muuda

Riigikaitse

muuda

Sõjavägi

muuda

Vaata Karl Dönitz, Erwin Rommel, Wilhelm Keitel, Wilhelm Canaris, Alfred Jodl, Erich Raeder, Robert Ritter von Greim.

Sisejulgeolek

muuda

Paramilitaarsed organisatsioonid

muuda

Riigipolitsei

muuda

Poliitilised organisatsioonid

muuda

Tööorganisatsioonid

muuda

Teenistusorganisatsioonid

muuda

Vaimulikud organisatsioonid

muuda

Akadeemilised organisatsioonid

muuda
  • Natsionaalsotsialistlik Saksa Ülikooliõppejõudude Liiga
  • Natsionaalsotsialistlik Saksa Üliõpilasliiga
  • Reichskulturkammer[5]

Prominentsed persoonid

muuda

Ajalugu

muuda

Saksamaad eriti rängalt tabanud ülemaailmne majanduskriis (1929–1933) saavutas aastal 1932 haripunkti: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%.

Majanduskriisi oludes saavutas natsionaalsotsialismi ideoloogiast lähtuv Saksa Rahvussotsialistlik Töölispartei esindaja Adolf Hitler 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel 30,1% häältest presidendiks saanud Paul von Hindenburgi järel ning määrati 1933. aastal Hindenburgi poolt Saksamaa kantsleriks.

Saksamaa kantslerina viis Adolf Hitler läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas.

Saksamaa välispoliitika

muuda

Saksamaa välispoliitika 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimene maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist, milleks pidi Saksamaa Prantsusmaale tagastama 1871. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusel Saksamaaga liidetud ja Saksamaad ja Prantsusmaad eraldava senise Saksa põhilise tööstuspiirkonna Elsass-Lothringeni piirkonna (prantsuspäraselt Alsace ja Lorraine) Prantsusmaale kuuluvaks ja Reini jõe piirkonna demilitariseeritud tsooniks ning seadsid piirangud Saksamaa sõjajõududele.

1935. aastal toimunud rahvahääletusel otsustasid Saarlandi elanikud, 90,8% poolthäältega taasliituda Saksamaaga. Versailles' rahulepingu nõudeid rikkudes taastas A. Hitler 26. veebruaril 1935 Saksamaa õhuväe Luftwaffe, mille ülemjuhatajaks sai Hermann Göring. 14. aprillil 1935 sõlmisid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja Itaalia kuningriik Stresas liidu, et täita Locarno ja Versailles' rahulepingu tingimusi ning tagada Austria iseseisvus.

18. juunil 1935 sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, mis tühistas senised Saksa laevastikku piiranud piirangud ning millega Suurbritannia andis oma nõusoleku, et Saksamaa võib ehitada endale pealveelaevastikku, mille tonnaaž oleks 35% Suurbritannia pealveelaevastiku kogutonnaažist, ning allveelaevastiku, mille tonnaaž oleks 45% Inglismaa allveelaevastiku kogutonnaažist. Lepingu alusel ehitati ka kaks Saksamaa laevastiku lahingulaeva: Bismarck ja Tirpitz. Aastail 1935–1937 alustati ka viie ristleja ehitamist.

Juulist 1936 aprillini 1939 toimunud Hispaania kodusõjas Teises Hispaania Vabariigis parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel toetasid Benito Mussolini Itaalia kuningriik, Saksamaa ja António Salazari juhitud Portugal natsionaliste ning Nõukogude Liit ja Mehhiko vabariiklasi. 1936. aasta novembris sõlmis Saksamaa koos Itaalia kuningriigi ja Jaapaniga NSV Liidu vastase Kominterni-vastane pakti.

 
Saksamaa territooriumi laienemine 1937-1939

Tänu Saksamaa agressiivsele välispoliitikale ning Euroopa suurriikide juhtide järeleandmistele suutis Saksamaa hõivata 1936. aastal uuesti Reini jõe demilitariseeritud tsooni läänes Reinimaal, 1937. aastal liita Saksamaaga sakslastega asustatud Austria Liitriigi lõunas; 1938. aastal liita Müncheni kokkuleppe tulemusel suure protsentuaalse osalusega sakslastega asustatud Sudeedimaa idas. 1939. aasta 15. märtsil okupeerisid Wermachti maaväed seni iseseisvaks jäämud Tšehhoslovakkia, Böömi- ja Määrimaa alad. 28. aprillil 1939 kuulutas A. Hitler Reichstagis kehtetuks Inglise-Saksa mereväeleppe ja Saksa-Poola mittekallaletungilepingu.

1939. aasta 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajase protokolli alusel pidi Saksamaale jääma Poola lääneosa ja Leedu – NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeenia kuningriigile kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.

1939. aasta 1. septembril tungisid Saksamaa väed Poolasse läänest ning koos 17. septembril alanud NSV Liidu vägede pealetungiga Poolale idast vallutati Poola ning jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Poolaga abistamislepingu alusel seotud Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustanud.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Knaurs Lexikon, Th. Knaur Nachf. Verlag, Berlin, 1939
  2. ↑ Kolmas riik Eesti Entsüklopeedias
  3. ↑ Sõnaveeb: Kolmas Riik[alaline kõdulink]
  4. ↑ "Sõnaveeb: Kolmas Reich". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. november 2023. Vaadatud 18. juunil 2022.
  5. ↑ Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.

Kirjandus

muuda
  • The Rise and Fall of the Third Reich by William L. Shirer. ISBN 0-671-72868-7
  • The Encyclopedia of the Third Reich by Christian Zenter and Friedemann Bedurftig. (1985 by Sudwest Verlag GmbH & co. KG, Munich)
  • The Coming of the Third Reich by Richard J. Evans. ISBN 0-14-100975-6
  • A Social History of the Third Reich by Richard Grunberger. ISBN 0-14-013675-4
  • Cohen, Nobel, Neuschell, Osheim, Roberts, Strauss (2002). Western Civilization The Continuing Experiment (3rd ed.). pp. 961–962. U.S.A: Houghton Mifflin Company. ISBN 0-618-10208-6.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kolmas_riik&oldid=6739574"