[go: up one dir, main page]

Mahagonipuu

taimeperekond

Mahagonipuu (Swietenia) on pooligihaljaste lehtpuude perekond meelialiste sugukonnast. Selle leviala on Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mahagonipuu perekonda kuulub kolm lehtpuuliiki.

Mahagonipuu
Swietenia macrophylla vili ja lehed
Swietenia macrophylla vili ja lehed
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Seebipuulaadsed Sapindales
Sugukond Meelialised Meliaceae
Perekond Mahagonipuu Swietenia
Liigid

Swietenia mahagoni
Swietenia macrophylla
Swietenia humilis

Kirjeldus

muuda

Mahagonipuid on kolme liiki.

  • Päris-mahagonipuu (S. mahagoni) on kirjasõnas esmamainitud 1911. aastal. Puit on punakaspruun, sirge kiu ja peene tekstuuriga ning enamasti oksavaba.
  • Suurelehine mahagonipuu (S. macrophylla) on väärispuu, mida on esimest korda istutatud 1907. aastal Manilas ja 1913. aastal Mount Makilingi metsanduskoolis. Selle puit on kvaliteetne, ilus ja vastupidav.
  • Honduurase mahagonipuu (S. humilis) on vähem levinud mahagonipuuliik, kuid sel on samad omadused nagu teistel liikidel.[1][2]

Liigid

muuda
Pilt Seemnekaunad Üldnimetus Teaduslik nimi Levila
    Honduurase mahagonipuu Swietenia humilis Sierra Madre mäestik, Mehhiko, Guatemala, El Salvador, Nicaragua, Costa Rica [3]
    Suurelehine mahagonipuu Swietenia macrophylla Mehhiko, Kesk- ja Lõuna-Ameerika, Amazonase piirkond[4]
    Päris-mahagonipuu Swietenia mahagoni USA Lõuna-Florida, Bahama, Kuuba, Antillid, Jamaica, Haiti[5]

Levila ja kasvukoht

muuda

Ladina-Ameerikas on honduurase mahagoni laialdaselt kasutatud tarbepuiduna ja tänapäeval kasvatatakse seda ka istandustes. Puu kasvab keskmiselt 30–40 meetri kõrguseks, kuid võib kasvada kuni 70 meetri kõrguseks; tüve läbimõõt on keskmiselt 3,5 meetrit. Honduurase mahagon kasvab põhiliselt Kesk-Ameerika ja Lõuna-Ameerika Amazonase vesikonnas.

Kasutamine

muuda

Mahagoni puitu kasutatakse tavaliselt kvaliteetse sise- ja välimööbli, uste, aknaraamide, terrasside, kirstude ja käsitööesemete valmistamiseks.[6]

Honduurase mahagoni (S. macrophylla) vilja nimetatakse ka taevaviljaks, kuna puu viljad kasvavad taeva poole. S. macrophylla vilju on kaubanduslikult kasutatud tervisetoodetes vereringe ja naha seisundi parandamiseks. Eriti tõhusad raviomadused on S. macrophylla seemnel. Malaisias on seemneid traditsiooniliselt kasutatud kõrgvererõhktõve ja diabeedi raviks ning valuvaigistina. Ka Indoneesia rahvameditsiinis on seemneid kasutatud diabeedi, kõrgvererõhktõve ja malaaria raviks.[7]

Mahagon, mida on nimetatud ka Amazonase roheliseks kullaks, on kõige väärtuslikum Amazonase vihmametsast pärinev puit. Suurem osa Brasiilia mahagonist eksporditakse. Brasiilia mahagonist tehtud luksustooteid müüakse maailma jõukaimate riikide prestiižikates jaemüügipunktides.[8]

Keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace peab mahagonikaubandusega seotud ettevõtteid korrumpeerunuks ning väidab, et see tööstusharu soosib Amazonase vihmametsa seadusvastast hävitamist ja ohustab selle elusloodust.[8]

Viited

muuda
  1. Jaanus Jürison (2021). "Väärispuit".
  2. Philip McKenzie (2005). "Country report on forest invasive species in the Philippines". FAO Regional Office for Asia and the Pacific, Regional Office for Asia and the Pacific.
  3. Lars Schmidt, Dorthe Jøker. "DANIDA factsheet: Swietenia humilis" (PDF). Danida Forest Seed Centre. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 21. september 2005. Vaadatud 22. detsembril 2022.
  4. Lars Schmidt, Dorthe Jøker. "DANIDA factsheet: Swietenia macrophylla" (PDF). Danida Forest Seed Centre. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2006. Vaadatud 22. detsembril 2022.
  5. Lars Schmidt, Dorthe Jøker. "DANIDA factsheet: Swietenia mahagoni" (PDF). Danida Forest Seed Centre. Originaali (pdf) arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2005. Vaadatud 22. detsembril 2022.
  6. "What to Avoid/What to Choose - Mahogany (Sweitenia sp., Khaya sp.)". Rainforest Relief.
  7. "Biological Activities and Phytochemicals of Swietenia macrophylla King". PubMed Central.
  8. 8,0 8,1 "Partners in mahogany crime" (PDF). Greenpeace.