Kookospähkel

Kookospähkel on kookospalmi (Cocos nucifera) vili. Botaanilises mõttes ei ole tegu mitte pähkliga, vaid luuviljaga. Kookospähkli kesta kutsutakse kookoseks.

Tootmine

2012. aastal toodeti maailmas kokku 62,1 miljonit tonni kookospähkleid ning istandike pindala oli 12,1 miljonit hektarit. Viljadest tarbitakse ja töödeldakse peaaegu kõik tootjariigis ning vaid tühine osa (alla ühe protsendi) läheb ekspordiks.^[1]

Kasutamine

Pärast kookospähklite koristamist raiutakse luuvilja pealt kiudkiht ära. Paljastunud luukest meenutab tõesti pähklit ja et eurooplased on näinud tavaliselt just sellist puhastatud luuvilja, siis ongi nad hakanud seda kookospähkliks nimetama. Vilja õõnsus on täidetud vedelikuga mida kutsutakse kookosveeks. Kääritanud kookosvett kasutatakse veinide, likööride ja kookosäädika valmistamisel.

Kookospähklid lüüakse pooleks ja pannakse päikese kätte kuivama. Mõne aja pärast tõmbub kõvaks kuivanud toitekude luukesta küljest lahti ja see on siis kopra. Igalt palmilt saadakse 5–30 kg koprat. Koprat kogutakse ja saadetakse maailmaturule, sellest pressitakse väärtuslikku taimeõli ning pressimisjäätmed on loomadele tunnustatud jõusöödaks.

Viljaliha toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Viljaliha moodustab vilja massist 52%. Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teised kuivad pähklid (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi suure küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkruid, kui teised puuviljad (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest.

Suurimad tootjad 2012. aastal^[1]
Riik	Toodang, tonnides	Osakaal, %
Indoneesia	19 400 000**	31,2
Filipiinid	15 862 386	25,5
India	10 560 000	17,0
Brasiilia	2 931 531	4,7
Sri Lanka	2 224 500	3,6
Vietnam	1 272 700	2,0
Paapua Uus-Guinea	1 210 000**	1,9
Tai	1 057 000	1,7
Mehhiko	1 050 000*	1,7
Malaisia	606 530	1,0
Maailm kokku	62 139 506	100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik väärtus

Toitained^[2]
Toitained	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	46,99	g
Kalorsus	354	kcal
Valgud	3,33	g
Lipiidid	33,49	g
Küllastunud rasvhapped	29,70	g
Tuhk	0,97	g
Süsivesikud	15,23	g
Sahharoos	4,20	g
Kiudained	9,0	g
Suhkrud	6,23	g

Toiteelemendid^[2]
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	14,0	mg
Raud (Fe)	2,43	mg
Magneesium (Mg)	32,0	mg
Fosfor (P)	113,0	mg
Kaalium (K)	356,0	mg
Naatrium (Na)	20,0	mg
Tsink (Zn)	1,10	mg
Vask (Cu)	0,44	mg
Mangaan (Mn)	1,50	mg
Seleen (Se)	10,1	μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)

Vitamiinid^[2]
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	3,3	mg
B₁	0,07	mg
B₂	0,02	mg
B₃	0,54	mg
B₄	12,1	mg
B₅	0,30	mg
B₆	0,05	mg
E	0,77	mg
Folaadid	26,0	μg
K	0,2	μg

Aminohapped^[2]
Aminohape	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Glutamiinhape	0,76	g
Arginiin	0,55	g
Aspartaamhape	0,33	g
Leutsiin	0,25	g
Valiin	0,20	g
Seriin	0,17	g
Alaniin	0,17	g
Fenüülalaniin	0,17	g
Glütsiin	0,16	g
Lüsiin	0,15	g
Proliin	0,14	g

Vaata ka

Kookosõli

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 10.12.2010.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.09.2014. Vaadatud 9.12.2010.

Välislingid

[fao-1] 1,0 ^1,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2012. Vaadatud 10.12.2010.

[toit-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 24.09.2014. Vaadatud 9.12.2010.

[1]

[2]