Iirimaa

	iiri Éire
	inglise Ireland

	iiri Éire
	inglise Ireland
	Iirimaa lipp Iirimaa vapp
Riigihümn	"Amhrán na bhFiann"
Pealinn	Dublin
Pindala	69 797 km²
Riigikeel	iiri ja inglise[viide?]
Rahvaarv	5 149 139 (aprill 2022)
Rahvastikutihedus	73,8 in/km²
President	Michael D. Higgins
Peaminister	Simon Harris
Iseseisvus	16. detsembril 1921[viide?]
SKT	333,731 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	68 885 $ (2017)
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	maailmaaeg, suvel +1
Tippdomeen	.ie
ROK-i kood	IRL
Telefonikood	353

See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Iirimaa saar

Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles Éire, inglise keeles Ireland) on riik Lääne-Euroopas Suurbritannia saarest läänes. Riik hõlmab umbes 5/6 Iirimaa saarest, ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi hallatav ala.

Iiri viiulipala

Kunagi moodustas Iirimaa saar ühe haldusliku terviku, kuid praegu asub Iiri Vabariigi territooriumil ainult 26 Iirimaa 32 ajaloolisest krahvkonnast. Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel.

Nimi

Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire [eeže] ja inglise keeles Ireland, millele vastab eestikeelne nimi Iirimaa. Riigi ametlik nimi on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik).

Ajalugu

1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigi osa. 1916. aasta 24. aprillil puhkes Dublinis omariiklust toetanud rahvuslaste korraldatud Lihavõtteülestõus, mis levis vahetult ka mitmesse teise krahvkonda. 29. aprilliks õnnestus ülekaalukate jõududega Briti armeel ülestõusnud rahvuslased maha suruda. Aastal 1919 keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti Saadikutekojas (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri parlamendi Dáil Éireann. See Dáil andis jaanuaris 1919 välja ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni (väljakuulutatud Iiri Vabariigi nimel). See vabariik ei saanud rahvusvahelist tunnustust. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i (valitsuse) liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ja lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all.

Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann, inglise keeles Irish Free State). Teoreetiliselt pidi uus riik hõlmama kogu saart, kuid lisatingimus oli, et Põhja-Iirimaal on õigus jääda soovi korral Ühendkuningriigi osaks, mida ta tegigi. (Põhja-Iirimaa kui omaette üksus oli loodud Iirimaa valitsemise seadusega (Government of Ireland Act; 1920). Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli konstitutsiooniline monarhia Briti monarhi valitsemise all (1927 sai monarh tiitli "Iirimaa kuningas"). Tal oli kindralkuberner, kahekojaline parlament, valitsus, mille nimetus oli täitevnõukogu (Executive Council), ja peaminister, kelle nimetus oli täitevnõukogu president. Konstitutsioon oli Iiri Vaba Riigi konstitutsioon. Inglise-Iiri leping tekitas aga Iiri rahvuslastes vastakaid reaktsioone ning sisetülide kulminatsioonina puhkes 1922. aasta juunil Iiri kodusõda, milles lepingule vastanduvad fraktsioonist varem ühtsest Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA) võitlesid brittide toetatud valitsusvägede vastu. Sõda lõppes valitsusvägede võiduga 1923. aasta mais.

29. detsembril 1937 sündis uus konstitutsioon Bunreacht na hÉireann. See asendas Iiri Vaba Riigi uue riigiga, mille nimi on Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nägid ette kuninga asemel Iirimaa presidendi, ei olnud tegemist vabariigiga. Riigipea üks põhifunktsioon, riigi sümboolne rahvusvaheline esindamine, jäi parlamendiaktidel põhineva seadusega (statute law) kuningale kui institutsioonile. 1. aprillil 1949 kuulutas Republic of Ireland Act Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.

Kuigi riigi ametlikuks nimeks jäi Éire (konstitutsiooni artikkel 4: "Riigi ametlik nimi on Éire ehk inglise keeles Ireland."), hakati riigi nimena kasutama nimetust Republic of Ireland, mis ametlikult on üksnes uue riigi kirjeldav nimi. Kuigi vabariik ise nimetab end Iirimaaks, eriti diplomaatias (alati räägitakse Iirimaa presidendist ja Iirimaa konstitutsioonist), väldivad paljud riigid seda nime, sest on olemas teine Iirimaa (Põhja-Iirimaa) ning 1937. aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi jurisdiktsioonile Põhja-Iirimaa üle. Nime "Iirimaa" kasutamist võeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja Põhja-Iirimaal pandi seda pahaks. Sellest pretensioonist, mis oli sõnastatud 1937. aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3, loobuti 1999. aastal.

Iiri Vaba Riik (hiljem Éire) jäi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks aprillini 1949. Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine automaatselt ühenduse liikmesuse lõppu. Vabariik kuulutati välja enne seda, kui reegleid muudeti, et võimaldada Indial saada ühendusse kuuluvaks vabariigiks. Kuigi Iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist, säilisid tal paljud Rahvaste Ühenduse liikme privileegid. Näiteks on Ühendkuningriigi territooriumil elavatel Iirimaa kodanikel kõik kodanikuõigused, sealhulgas õigus kandideerida kohalikel ja parlamendivalimistel ning teenida Briti sõjaväes.

1. Connacht, 2. Leinster, 3. Munster, 4. Ulster

Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist ja on teinud koostööd Suurbritanniaga, et teha lõpp vägivaldsele konfliktile poolsõjaväeliste rühmituste vahel Põhja-Iirimaal (Põhja-Iirimaa konflikt). Praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks sõlmitud Belfasti lepet, mis kiideti 1998. aastal hääletusel heaks nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.

Haldusjaotus

Traditsiooniliselt jaguneb Iirimaa saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connachti, Leinsteri, Munsteri ja Ulsteri provints, millest viimane asub osaliselt Põhja-Iirimaal. Provintsid omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks, millest 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile.

Iirimaa krahvkonnad

Rahvastik

Pikemalt artiklis Iirimaa rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 4 588 252 inimest.

Suuremad linnad

Limerick

Drogheda

Jrk	Linn	Provints	Elanike arv (2006)
1	Dublin	Leinster	1 045 769
2	Cork	Munster	190 384
3	Limerick	Munster	90 757
4	Galway	Connacht	72 729
5	Waterford	Munster	49 213
6	Drogheda	Leinster	35 090
7	Dundalk	Leinster	35 085
8	Swords	Leinster	33 998
9	Bray	Leinster	31 901
10	Navan	Leinster	24 851