Gloobus
Gloobus on sfäär, mille pinnal on kujutatud mõne sfäärilise taevakeha, tavaliselt Maa kaart.
Kaart võib olla otse sfääri pinnale joonistatud või graveeritud, kuid enamasti on ta kantud gloobusele paberist, plastist või muust materjalist segmentidena.
Gloobust kasutatakse enamasti õppevahendina, et näitlikustada Maa kuju ning mandrite, riikide jms suurusvahekordi, millest lamedale paberile kantud projektsioonidest moonutatud kaardid võivad jätta vale ettekujutuse. Gloobusi kasutatakse ka ruumikaunistusena.
Gloobustel võib kujutada ka muid taevakehi ja isegi tähistaevast.
Ajalugu
muudaGloobus oli antiikajal esmajoones öötaeva kujutis. Sellena vastas ta Anaximandrose ettekujutusele. Gloobusi koostasid paljud astronoomid ning kandsid puust, kivist või metallist valmistatud kerale üha täpsemini mõõdetud tähtkujusid. Antiiksete gloobuste ümber oli kaks rõngast: horisont ja meridiaan. Gloobust kasutati koolis tähtkujude õpetamiseks ja astroloogias tähtede seisu seletamiseks.[1]
Niisugustest gloobustest on säilinud näiteks 2. sajandi keskpaigast pärinev vanema skulptuuri marmorkoopia Farnese Atlas, mis kujutab Atlast kandmas kera, millel on kujutatud 48 klassikalisest tähtkujust 41 või 42.
4. sajandil eKr sai gloobus astronoomia muusa Urania tunnusesemeks. [1]
Gloobuse kui maakera kujutise valmistas teadaolevalt esimesena Krates Mallusest, kes elas Kiliikias, 2. sajandil eKr. See gloobus ei ole säilinud.
Gloobust kui maakera kujutist kasutati antiikajal harva, peamiselt valitseja võimu sümbolina. Esimesena hakkas gloobust selles tähenduses kasutama Demetrios Poliorketes, hiljem ka Rooma keisrid. Võimu sümbolina arenes gloobusest välja riigiõun.[1]
9. sajandi alguses koostasid maakera gloobuse Abbassiidide kaliifi Al-Ma'mūni heaks töötanud kartograafid. 1267 valmistas maakera gloobuse pärsia astronoom Jamal ad-Din Pekingis. Need ei ole aga säilinud.
Vanima säilinud gloobuse valmistas saksa kartograaf Martin Behaim 1492 Nürnbergis. 1507 valmistas Martin Waldseemüller esimese gloobuse, millel on kujutatud Ameerikat.
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 "Antiigileksikon, 1. kd., lk. 168
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Globe |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Gloobus |