[go: up one dir, main page]

Biomolekul on molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.

Bioloogiliste mikro- ja makromolekulide tänapäevane nomenklatuur, nimetused, klassifikatsioon ja struktuur ning omadused ja reaktsioonid võivad organismides erineda nii eluvormide kohaselt, kui liigiti aga ka indiviiditi.

Mitmeid biomolekule on võimalik sünteesida.

Biomakromolekulid

muuda

Valgud

muuda
  Pikemalt artiklis Valgud', Valkude loend

Polüsahhariidid

muuda
  Pikemalt artiklis Polüsahhariidid', Polüsahhariidide loend

Nukleiinhapped

muuda
  Pikemalt artiklis Nukleiinhapped', Nukleiinhapete loend

Lipiidid

muuda
  Pikemalt artiklis Lipiidid', Lipiidide loend

Rasvad

muuda
  Pikemalt artiklis Rasvad', Rasvade loend

Rasvad loetakse lipiidide klassi kuuluvaiks ja mõnel pool jäetakse rasvad bioloogiliste makromolekulide rühmast välja.[2]

Orgaanilised happed

muuda
  Pikemalt artiklis Orgaanilised happed

Orgaanilisi happeid taimedes loetakse kokkuleppeliselt ja vastavalt vajadusele nii primaarsesse ainevahetusse kui ka sekundaarsesse ainevahetusse kuuluvaiks.[3]

Biomikromolekulid loomadel

muuda

Aminohapped

muuda

Monosahhariidid

muuda

Nukleotiidid

muuda

Rasvhapped

muuda

Hormoonid

muuda

Vitamiinid

muuda

ka glükoos, adenosiintrifosfaat, NADH, FAD, ROS, jpt.

Biomikromolekulid taimedel

muuda

Taimedes olevad mikromolekulid on nn sekundaarsed ehk teisesed metaboliidid ehk sekundaarse biosünteesi saadused nagu:

Hormoonid

muuda

Vitamiinid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Raal 2010:30
  2. Gupta 2009:41
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Raal 2010:31
  4. Raal 2010:122
  5. Festschfift 2012: 233-234

Välislingid

muuda